Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Üksikkandidaat Jevgeni Krištafovitš leiab, et Euroopa Liit peaks keskenduma poliitilistele kriisiennetusmeetmetele. "NATO funktsioonide dubleerimine on kurjast - eelkõige seetõttu, et sellisel juhul välistataks USA."
8 küsimust kandidaadile: Jevgeni Krištafovitš
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee:tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee:mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Pooldan Euroopa Liidu edasist lõimumist, ilma nn ühendriikide moodustamiseta. Arvan ka, et teatud valdkondades peab liikmesriikide koostöö muutuma tõhusamaks ja otsustusprotsess lihtsamaks. Pean isegi normaalseks loobuda näiteks ühest Eesti kohast Euroopa Parlamendis üleliiduliselt valitava ehk liikmesriikide ülese kogu ELi hõlmava kandidaatide nimekirja kasuks - selle nimekirja kaudu võiks valida inimesi EL-i tippametitesse. Seega kindlalt kolmas tee.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Julgeolekuküsimustes peaks Euroopa Liit keskenduma poliitilistele kriisiennetusmeetmetele, NATO funktsioonide dubleerimine on kurjast - eelkõige seetõttu, et sellisel juhul välistataks USA, kes on meie peamine partner ja liitlane. Selline poliitika, kus USA julgeolekuküsimuste lahendamisest kõrvale jäetakse, on vaid Venemaa ja Euroopa vasakpoolsete huvides. Euroopa Liidu julgeoleku tagamisel peaks põhirõhk olema tugeval transatlantilisel koostööl. Seega – ei, kaitseküsimustega peaks tegelema vaid NATO.
Olles valitud Euroopa Parlamenti, avaldaksin soovi kuuluda nii delegatsiooni NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks kui ka delegatsiooni Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Selline föderalism maksusüsteemis mõjuks Euroopa majanduse konkurentsivõimele pigem negatiivselt. Liikmesriikide maksusüsteemid on väga erinevad ning pole õige ega vajalik kehtestada näiteks Rootsis, Portugalis ja Eestis tulumaks samade reeglite järgi. Käibemaksu regulatsioone saaks aga liikmesriikide vahelisel tasandil ühtlustada küll. Loodetavasti ei pea Euroopa kolleegid õigeks meie ja Läti maksuametnike kiusu sundida ettevõtjaid deklareerima kõiki üle 1000-euroseid tehinguid.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Bürokraatia-aparaadi kulutusi võiks vähendada umbes kolmandiku võrra, sealjuures tuleks alustada Euroopa Parlamendist – europarlament peaks asuma kas Strasbourgis või Brüsselis, jagada ühe asutuse tööd kahe riigi vahel ei ole kindlasti finantsiliselt kõige mõistlikum. Ma ei pea aktsepteeritavaks olukorda, kus kord kuus sõidavad kõik eurosaadikud, nende nõunikud ning arvukas ametnikkond Brüsselist Strasbourgi plenaaristungitele. Europarlamendi kolimisel ühte riiki säästaksime 180 miljonit eurot aastas. Kampaaniaga singleseat.eu on tänaseks liitunud 236 Euroopa Parlamendi saadikut. Kahjuks ei ole nende seas ühtegi Eestist valitud parlamendiliiget.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Ühine välispoliitika on jätkuvalt kuum teema, sest vaatamata ühise välisteenistuse olemasolule pole otsuste tegemine ja kriisiolukordades ühiste meetmete rakendamine meil siiski veel lihtne ja kiire. Samuti toetan eurotsooni riikidest koosneva parlamendikomisjoni moodustamist Euroopa Parlamendis, mis omaks täiendavaid kaasarääkimisvõimalusi Euroopa Keskpanga tegevuse suunamiseks ja selle üle järelevalve teostamiseks.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaaga käituma Krimmis kriisi kontekstis?
Eesti peamiseks ülesandeks on selgitada lääne kolleegidele oma ajaloolisele kogemusele tuginedes, millist ohtu Venemaa endast kujutab ning aidata seeläbi mõista, mis selles piirkonnas (antud juhul Krimmis) tegelikult toimub. Kui Eesti seda ei tee, siis valdav enamus jääbki uskuma Berlusconi versiooni, justkui Ida-Ukraina rahvas tahakski iseseisvust, kuna see on majanduslikult edukam piirkond. Seni on Euroopa Parlamendis kainet Venemaa-suunalist poliitikat edendanud vaid kaks Eesti saadikut: Kristiina Ojuland ja Tunne Kelam. Teised kas ei ole pidanud seda teemat enda jaoks piisavalt atraktiivseks või on piirdunud Eesti-siseste arvamusavaldustega Putini režiimi kohta. Olukord muutub veelgi pingelisemaks, kui järgmisse parlamendi koosseisu pääsevad kaks Keskerakonna esindajat (M. Stalnuhhin ja Y. Toom) nii õnnestub Kremlil aina edukamalt Balti riikide kaudu Brüsselisse oma käepikendusi sokutada.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Energia säästmine ja CO2-heite ning keskkonnakoormuse vähendamine on kahtlemata olulised teemad. Pean paraku tunnistama, et ei orienteeru selles valdkonnas piisavalt, et anda pädevat hinnangut, kas Euroopa Liit peaks sellega tegelema või mitte. Kaldun siiski arvama, et nii tähtsad ja riikideülesed probleemid nagu keskkonnakaitse võiksid olla muude rahvusvaheliste organisatsioonide pädevuses. Mul on hea meel, et päris mitu keskkonnapoliitikaga tegelevat kodanikeühendust on juba saatnud mulle tutvumiseks oma seisukohti ja on lubanud igakülgset abi ja tuge nende teemadega tegemisel ka pärast valimisi. Luban nendega kindlasti pidevalt konsulteerida enne kui midagi otsustama lähen.
8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?
Soovin kindlasti kuuluda inimõiguste alamkomisjoni, kellega olen varemgi palju koostööd teinud (inimõiguste alamkomisjoni endine juht oli minu hea sõber ja põhimõttekindel Soome naispoliitik Heidi Hautala). Hautala on algatanud palju olulisi koostööprojekte Euroopa Liidu idanaabritega, sealhulgas ka EL-Venemaa kodanikuühiskonna foorumi, mille täisliige ma olen olnud praeguseks juba kolm aastat.
Lisaks sellele soovin kuuluda EL eelarvekomisjoni, kus viimases koosseisus ei olnud paraku ühtegi Eesti saadikut. Leian, et selles komisjonis peab igast liikmesriigist olema vähemalt üks esindaja kasvõi asendusliikmena.