8 küsimust kandidaadile: Abdul Turay

Sotsiaaldemokraatide Ÿüldkogu rahvusraamatukogus. Sotsid kinnitasid europarlamendi valimisnimekirja ja valimisprogrammi. Abdul Turay. Foto: Toomas Tatar / Postimees

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Sotsiaaldemokraatide üheksas number Abdul Turay leiab, et Euroopas valitseb juhtimise ja usaldusväärsuse kriis, mistõttu on hetkel oluliseim teema liidu senisel kujul säilitamine.

1.     Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina

Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)

Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)

Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)

Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)

Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Minu jaoks on selge, et suur osa inimesi Eestis ei taju, et järgmisel viiel aastal on suurimaks ohuks Euroopa ellujäämine. Kõik võib lõppeda väga halvasti. Kõik võib kergesti koost laguneda.

Hetkel valitseb Euroopas juhtimise kriis ja usaldusväärsuse kriis.

Minu oma kodumaal tuleb ilmselt EL väljaastumise referendum, sest tundub, et konservatiivid võidavad järgmised valimised. Konservatiivid hoiavad Euroopas sama positsiooni nagu TrueFinn. Kui Suurbritannia lahkub, võib see vallandada doominoefekti kus üksteise järel maad liidust välja astuvad. 

Juhud julgetest sammudest tuleviku suunas või majanduslikust ja poliitilisest ühtsusest on puhas fantaasia. Seda ei juhtu. Selle vastu on liiga suur vastuseis. Ma näen seda, sest olen väljaspoolt Eestit, enamus aga ei näe seda.  

Ainuke lahendus on juba saavutatu kinnistamine. See aga ei tähenda, et tööd poleks vaja teha. EL institutsioonid tuleb muuta demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ning vastutavamaks, et võita tavakodanike usaldus.

Esimene asi mida me saaks teha ja mida ma agiteeriks oleks Euroopa Parlamendi liikmete palga alandamine.  

Hetkel käibelolev palgasüsteem pärineb aastast 2009 ning see võeti vastu kuna tundus ebaõiglane, et vaesemate EL riikide saadikud said vähem palka. Kõik mida sellega saavutati on EP hõlptulu rongi maine. Euroopa Parlamendi liikme palk ei tohiks olla kõrgem kui keskmine parlamendiliikme palk Euroopas. EP liikmed peaksid olema kohtustatud oma väljaminekuid auditeerima. See tähendaks, et Eesti Eurosaadikud teeniksid vähem kui hetkel, kuid siiski rohkem kui Riigikoguliikmed. Kui EP liikmed vabatahtlikult hääletaksid palgalanguse poolt taastaks see usalduse Euroopa Liidu institutsioonide vastu.

2.     Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Ei, EL ei peaks tegelema kaitseküsimustega, kuna see oleks topelt töö ning tähendaks lisakulutusi, Need kulutused tuleks teha teistes valdkondades. Kaitse eestvedamine saab tulla vaid Suurbritanniast või Prantsusmaalt. Meie (Suurbritannia) ei ole huvitatud ning Prantsusmaa on rohkem huvitatud relvade müügist Venemaale nagu näeme. Järgmisel viiel kuni kümnel aastal pole meil muud valikut kui, et peame lootma kaitseküsimustes NATOle.

3.     Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

See on sama küsimus nagu esimene. Las ma rõhutan! EL on samas seisus kui oli US 1850ndatel. Meil on vaja võidelda, et säilitada liit nii nagu see on praegu. Kogu jutt suuremase majanduslikust ühtsusest ainult õõnestab olukorda. Seda ei juhtu kui me ei suuda muuta Lääne inimeste mõtlemist. See on illusioon. 

4.     Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad.

EL peaks kulutama rohkem regionaalsele arengule, töökohtade loomisele ning kärpima abi andmist arengumaadele. Kogu lähenemine eelarvele peaks olema teistmoodi. Hetkel jaotatakse raha enne kui keegi on jõudnud arusaamisele mis probleem on ning kui palju selle parandamine maksab. See annab teed korruptsioonile ja raiskamisele.

5.     Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Sellele küsimusele saab juba vastuse kolmandast ja esimesest küsimusest. Jutt Euroopa rollide suurendamisest olukorras kus liit on lagunemas on naeruväärne. Kui EL proovib oma võimu suurendada lükkab see osade maade elanikud, nagu minu kodumaa inimesed, n.ö. üle ääre ning kogu liit laguneb koost. Isegi rollide vähendamine on ohtlik, sest see tähendab muutust ning muutuste vastu on alati vastumeelsus. 

6.     Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaaga käituma Krimmis kriisi kontekstis?

EL teeb hetkel kõik mis antud olukorras saab teha. Sanktsioonid ei ole koheselt mõjuvad lahendused aga neid peab esitama. EL ei ole tahet ega vahendeid relvastatud sekkumiseks.

7.     Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

See on tõeliselt tühine teema. EL peaks tegelema tõeliste probleemidega mis mõjutavad otseselt inimesi. Miinimumpalga tõstmine ning pensionite tõstmine. Iga EP liige peaks mõtlema, mida ta saab teha tavaiminese jaoks. Ei tohiks olla föderatsiooni edasist katset järgmise viie aasta jooksul. Integratsioon peaks olema rohujuure tasandil. Inimesed elavad ja töötavad üksteise maades ning õpivad üksteist tundma ning aktsepteerima. See on võimalik ainult siis kui inimesed nagu mina lähevad välja ja räägivad inimestega.

8.     Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Ma sooviksin töötada regionaalse arengu ja töösuhete komisjonides. Aga ma pean rõhutama, et mulle, ja see ei ole tõsi teiste kandidaatide osas, oleks oluline teha ka tööd väljaspool avalikku areeni meediaga. See tähendaks Eurooplaste arusaama muutmist Eesti suhtes, mis tihtipeale on negatiivne tänu lähedusele Venemaaga. Pean oluliseks ka Eestlastele rääkida, mis tegelikult Euroopa institutsioonides ning kuidas inimesed teistes Euroopa riikides mõtlevad ELdust. On vägagi selge, et enamus inimesi ei tea suurt midagi kumbagist teemast.