Sotsiaalkomisjon toetas apteekidele aastase piirangu kehtestamist

Foto: Toomas Huik / Postimees

Parlamendi sotsiaalkomisjon otsustas täna toetada apteekidele ajutise, järgmise aasta suveni kestva piirangu kehtestamist, et takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal.

Apteegikorraldust muutvasse eelnõusse viidud muudatus lubaks kuni 2015. aasta 9. juunini suuremates ehk üle 4000 elanikuga asulates uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul.

Sotsiaalkomisjoni sotsiaaldemokraadist juhi Heljo Pikhofi sõnul lükkas riigikohus apteekide seniste asutamispiirangute tühistamise kuue kuu võrra edasi, leides, et kui piirangud muutuvad kehtetuks ja muid meetmeid ei kehtestata, pole välistatud maa-apteekide sulgemise hoogustumine.

«Asutamispiirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine võib halvendada apteegiteenuse kättesaadavust. Samuti asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna jms tõttu suuresti kahjumlikuks,  kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» märkis ta eelnõu seletuskirjas.

Pikhofi sõnul on praegu riigikogu menetluses olevas eelnõus küll mitmeid sätteid, millega muu hulgas võimaldatakse käiku panna apteegibuss, nähakse ette maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmine ning lihtsustatakse apteegi avamist väikesaartel, kuid siiski pole need meetmed piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal. «Kuuekuuline tähtaeg ei ole olnud piisav kõigi meetmete analüüsimiseks ja sätestamiseks,» põhjendas ta ajutise piirangu kehtestamist.

Piirang tekitab eriarvamusi

Piirangu vastu on sõna võtnud õiguskantsler Indrek Teder, kes leiab, et kui kehtestada üleminekuaeg ja muuta linnadesse uute apteekide asutamine sel ajal sisuliselt võimatuks, jääks ravimituru lukk püsima ja põhiseadusvastane olukord jätkuks. «Selle tulemusel jääks tegelikult turg tänaste turuosaliste jaoks samaks ehk nad oleks konkurentsi eest seadusega kaitstud,» ütles ta.

Samal seisukohal on vandeadvokaat Allar Jõks, kes analüüsis eelnõu apteegituru liberaliseerimist pooldava Ülikooli Apteegi palvel. Ka tema hinnangul soovitakse nii riigikohtu otsuse kui ka põhiseadusega vastuollu mineva uue piiranguga «olemasoleva ja domineeriva turuosaga ravimikaubanduse gruppi konkurentsi tervistava mõju eest kaitsta».

Ajutise piirangu kehtestamist on samas toetanud näiteks riigikohtu endine esimees Märt Rask, kelle ametiajal apteegipiirangute arutelu kohtus algas, apteekrite liidu ettepanekul eelnõu analüüsinud vandeadvokaat Jüri Raidla ja kohtus väikeapteeke esindanud vandeadvokaat Ants Nõmper.

Samuti pooldas piirangu pikendamist täna antud arvamuses riigikogu põhiseaduskomisjon, kelle sõnul saab ajutise regulatsiooni põhiseaduspärasuse suhtes lõpliku ja siduva hinnangu anda vastava protseduuri alusel üksnes riigikohus.

Sotsiaalkomisjoni esimehe sõnul soovivad komisjon ja sotsiaalministeerium tellida nüüd rea analüüse ja mõjuhinnanguid, mille abil järgmise aasta suve alguseks välja töötada uus regulatsioon, mis tagaks apteegiteenuse kättesaadavuse ka maapiirkonnas.

Edasiseks kaks lahendusvarianti

Nii soovitakse analüüsida kaht lahendusvarianti, mille on oma mulluses otsuses välja pakkunud ka riigikohus. Neist esimese kohaselt loodaks maapiirkondades tegutsevate apteekide tegevustoetuse süsteem ehk makstaks neile toetust kas riigieelarvest, apteekide tegevusloa tasu kogumise kaudu või mõnel muul viisil.

Teise lahendusvariandi järgi pandaks suuremates omavalitsustes tegutsevatele apteekidele kohustus osutada teenust ka maapiirkonnas. Kohustus võidakse panna näiteks ravimiameti kaudu kohaliku omavalitsuse taotlusel, riikliku miinimumvõrgustiku alusel või apteekrite koja kaudu.

Samuti soovitakse proviisorite ja farmatseutidega arutada apteekrite koja asutamist, millele saaks delegeerida apteegiteenuse korraldamise ülesandeid. Sotsiaalministeerium tahab hinnata ka eri korralduslike mudelite puhul apteekide tööjõuvajadust ning kokku leppida loetelu tervishoiuteenustest, mida proviisorid ja farmatseudid peaksid apteekides osutama.

Pikhofi sõnul kohtub sotsiaalkomisjon ministeeriumi esindajatega ilmselt juba juuni alguses, et paika panna täpsem tegevus- ja ajaplaan.

Apteegikorraldust muutva eelnõu teine lugemine, mis eelmisel nädalal katkestati, jätkub homme hommikul algaval riigikogu istungil. Lõpphääletusele peaks palju vaidlusi tekitanud eelnõu jõudma sel kolmapäeval.

Eelnõu on ajendatud riigikohtu eelmise aasta lõpus tehtud otsusest, mis apteekidele seni kehtinud asutamispiirangud tühistab. Riigikohtu otsus jõustub tänavu 9. juunil.