Kalamaja grupp sündis asumi appikarjetest

Külliki Kübarsepp rikkamale rahvale mõeldud kuulutuse juures Kalamajas Jahu tänaval Foto: Mihkel Maripuu

Kalamaja tasulise parkimisala vastaste interneti-grupp pani seni väikeste seltskondadega asumi eest võidelnud kalamajalased ühe mehena oma õiguste eest seisma.

Ühisrindele facebookis aluse pannud Külliki Kübarsepp rääkis, et lõi keskkonna kohe samal õhtul, kui linnavalitsuse plaan tasulise parkimisala laiendamisest teatavaks sai.

Uudis parkimiskorralduse muudatusplaanidest tuli 26. mail. «Käisin õhtul läbi Kalamaja kommunist, kus inimesed karjusid appi. Vaja olnuks keskkonda, kus nad saaksid anda vastuhääli ja avaldada oma meelt. Kuna selles midagi keerulist ei olnud, tegin keskkonna valmis,» ütles Kübarsepp.

Esmalt jagas ta liitumiskutse oma Kalamajas ja Põhja-Tallinnas elavatele tuttavatele, kuid järgmistel päevadel läks lumepall veerema ja uusi liitujaid tuli pea iga minutiga. «See oli uskumatu, et ligi pooleteise päevaga liitus grupiga ligi 1600 inimest.» Pärast seda on grupp tasapisi paisunud ja koondab praeguseks juba ligi 2600 inimest.

Grupp on toonud kokku ja liitnud erinevaid inimesi, kes küll elavad samas linnaosas ja muretsevad samade asjade pärast, kuid muretsesid seni kõik omaette. Üks suurem projekt, mis uute tuttavatega seas üheskoos ette võeti, oli eelmisel ja sel nädalal tehtud küsitlus. Aktivistide hulka kuulusid nii Telliskivi Seltsi inimesed, kui need, kes polnud seltsiga varem kokku puutunud.

Uudistekanal 24 h

Tänu grupile said kokku ka need, kes läksid ühiselt kaheksanda juuni koosolekule. Seesama grupp oli ka ajend, et see koosolek üldse tegi tehti. Kes koosolekule ei pääsenud, said sellest lugeda kohalolnute muljeid sealtsamast facebooki-lehelt.

Ka halduskogu istung 15. juunil koondas inimesi. «Istungil käisid grupis kokku saanud inimesed ja vastaspoolelt Keskerakonna kutsutud umbkeelsed tegelased,» sõnas Kübarsepp. Loomulikult sai ka selle kohtumise värvikad detaile grupi kodulehelt lugeda. «Grupp ongi selles mõttes tänuväärne, et siin on nii inimeste arvamused kui ka värske info voog. Siin on kuuldunud hullumeelseid ideid näiteks tänavate blokeerimise ja piketeerimise kohta, kuid siin saavad inimesed ka oma valu ja olu välja elada,» lisas Kübarsepp.

Kui kauaks aga grupp aktiivseks jääb, seda ei osanud Kübarsepp ennustada. Seni pole veel olnud päevagi värskete sissekanneteta. Ta nentis, et praegu on kriitiline olukord- kas teema jätkub või mitte. «Kindlasti jätkub see niikaua, kuni ka linn ise teemat üleval hoiab- näiteks on üleval abilinnapea Taavi Aasa erinevad kommentaarid ja artiklid, mis kõneannet annavad. Sügisel jätkub teema, kui halduskogus tuleb üldplaneeringu arutelu. Arvatavasti tulevad aga juuli ja august vaiksemad.»

Grupp on elujõuline

Teine küsimus on selles, et kas grupp suudab fookust hoida. Kui on palju erinevaid postitusi, siis on oht, et inimesed lähevad emotsionaalseks ja hakkavad parkimisteema asemel süüdistusi pilduma. Kübarsepp seda ohtu praegu siiski ei näe, pigem peitub postitajate ja postituste rohkuses just Kalamaja grupi unikaalsus. Tavaliselt on tema hinnangul gruppidel hoopis see viga, et postitajaid on üks või paar, mis on aga grupi surm. Kalamaja grupis on kõigil võimalus öelda ja see hoiab inimesi koos.

Kõlanud on ka süüdistused, et grupp on poliitiline ettevõtmine ja poliitikud leiavad siit koha valijate võitmiseks. Kübarsepp möönis, et süüdistusi on tehtud, kuid need puudutasid petitsioonikeskkonda, kui Reformierakond ja IRL-i esindajad hakkasid petitsioonile allkirju koguma. «Aga meil on vaba ühiskond, kus kõigil on õigus kusagile kuuluda ja õigus arvamust avaldada. Mina seda teemat väga ei tähtsustaks. Grupp on eelkõige teemakeskne, kellegi kuulumine kusagile on igaühe õigus,» märkis Kübarsepp.

Ta lisas, et grupi alguspäevil kutsuti sellega liituma ka abilinnapead Deniss Boroditšit. «Tema oleks võinud siin selgitusi jagada, kuid vastust temalt ei tulnud. Boroditši liitumisel oleks siin olnud ka vastaspoole esindaja ja see poleks sugugi halb olnud.»

Tänaseks on keskkonnaga massiline liitumine pidurdunud ja uusi liikmeid tuleb päevas juurde kuni kümmekond. Liitujad on pigem kalamajalaste sõbrad ja tuttavad. «Kas 3000 inimest kokku tuleb- seda ei tea öelda, kuid see on täiesti võimalik,» arvas Kübarsepp.