/nginx/o/2010/02/25/322067t1hb688.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon toetas oma tänasel istungil põhimõtet, et lisaks eluruumi tungimisele jääks tulevikus kriminaalkorras karistatavaks ka suvilasse tungimine.
Õiguskomisjon toetas suvilasse tungimise karistamist kriminaalkorras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti toetas komisjon metallivaraste senisest karmimat karistamist kui nende teoga kaasneb oht inimese elule või tervisele, vahendas parlamendi pressiesindaja.
Riigikogus arutamisel olev karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE) muutmise algne eelnõu nägi ette, et kriminaalkorras jääks erinevalt kehtivast seadusest karistatavaks vaid eluruumi tungimine. Seejuures peetakse eluruumiks elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Õiguskomisjon leidis aga, et kriminaalkorras karistatavaks peaks jääma tungimine igasugusesse elamiseks kasutatavasse ruumi ning sinna alla jääks ka omavoliline sissetung maakoju või suvilasse ehk ajutiselt kasutatavasse hoonesse ja ruumi.
«Karistusseadustiku ülevaatamisega muudetakse õiguse mõistmine kaasaegsemaks ja kiiremaks, karistused õigusrikkumiste eest viiakse paremasse vastavusse süüteo olemuse ja iseloomuga. Aeg on edasi liikunud ja on vaja teha korrektuure,» ütles õiguskomisjoni esimees Neeme Suur. «Mis puudutab suvekodusse sissemurdmist, siis kodu on puutumatu, ka siis, kui tegemist on inimese teise, ehk siis suvekoduga. Üldise dekriminaliseerimise suuna kõrval näeb õiguskomisjon nii mõnelgi puhul, kui on tegemist kahju tekitamisega inimeste tervisele või varale, ette karistuste karmistamist.»
Samuti toetas komisjon oma tänasel istungil Elektrilevi, Elioni ja Eesti Raudtee ettepanekut karmistada metallivarguste eest ette nähtud karistusi. Nii kriminaliseeritakse ja nähakse ette kuni kolmeaastast vangistust energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustuse- või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise või seadme teadliku rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Elektri alajaamast metalli varastades või kanalisatsiooniluugi varastamisel ei pruugi rahaline kahju olla suur, kuid samas võivad näiteks lapsed siseneda lahti murtud elektrijaama või inimene kukkuda lahti jäetud kanalisatsioonikaevu ning need võivad kaasa tuua ränki tagajärgi.
Eelnõus olevad muudatused näevad ette süstemaatilise ilma lubadeta sõitmise eest kriminaalkorras karistamise. Samuti näeb eelnõu ette varasemast rängemad karistused dopingu kasutamisele kallutamise eest.
«Kaasamine pole selle eelnõu puhul tähendanud vaid võimalust õiguskomisjoni istungil osaleda. Mitmete ettepanekute puhul on jõutud mõistlikke kompromissideni ning eelnõu on läinud võrreldes algse versiooniga paremaks,» lausus õiguskomisjoni liige Marko Pomerants.
Mullu septembris vabariigi valitsuse poolt riigikogus algatatud ja jaanuaris esimesel lugemisel olnud eelnõu kogus esimese ja teise lugemise vahel ühtekokku ligi 90 muudatusettepanekut. Õiguskomisjon lõpetab nende läbivaatamise oma esmaspäevasel istungil ning saadab eelnõu kolmapäeval riigikogu täiskogu ette teisele lugemisele ja teeb ettepaneku see kolmapäeval täiskogul katkestada. Katkestamise põhjuseks on suur muudatuste arv eelnõus, mis kahe lugemise vahel tehti ning katkestamisega antakse erinevatele osapooltele veel lisaaega need muudatused üle hinnata.
Lisaks karistusseadustikule nähakse eelnõuga ette enam kui 100 teise seaduse muutmine. Hinnanguliselt võivad muudatused kaasa tuua registreeritud kuritegude arvu kahanemise umbes 9 protsendi võrra.