/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/12/20/2709024t1h81b3.jpg)
Tallinna ringkonnakohus lükkas tagasi kahe küberkuritegudes süüdistatava mehe kaebuse, milles nad vaidlustasid halduskohtu varasema otsuse nad Ameerika Ühendriikidele välja anda.
Kohus jättis kahe Tšaštšini kaaslase väljaandmise jõusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus jättis neljapäeval rahuldamata Timur Gerassimenko ja Konstantin Poltevi apellatsioonikaebuse Tallinna halduskohtu varasema otsuse peale. Ringkonnakohus otsustas jätta seega jõusse halduskohtu varasema otsuse anda küberkuritegudes süüdistatavad mehed Ameerika Ühendriikdele välja.
Ringkonnakohtu pressiesindaja sõnul on mõlemal juhul tegemist jõustumata otsusega, millele võib esitada edasikaebuse hiljemalt 26. mail.
Gerassimenko ja Poltev kuuluvad arvutispetsialisti Vladimir Tšaštšini juhitud gruppi, mis oli uurimise all nii Eestis kui ka USAs. Neljapäeval otsustas valitsus Tšaštšini USAle välja anda.
Juba varasemalt on Tšaštšini süüasjaga seotud inimestest USA-le välja antud Aleksei Aleksejev ja Anton Ivanov, kellest esimene on küberkuritegudega seoses USA-s ka süüdi mõistetud. Ameerika kohus määras mehele nelja-aastase vangistuse ja kohustuse tasuda seitse miljonit dollarit. Ivanov aga alles ootab USAs kohtuprotsessi.
Lisaks otsustas valitsus USAle välja anda ka Dmitri Jegorovi, Konstantin Poltevi ja Timur Gerassimenko. Jegorovi osas on väljaandmine jõustunud ning mees viidi USAsse 24. aprillil.
Kohtud on seni tunnistanud süüaluste väljaandmise õigeks vaatamata asjaolule, et vahepeal jõudis otsuseni Harju maakohus ja leidis meeste rahapesusüüd arutades, et nad tuleb õigeks mõista. Kohtud on nõustunud riigiprokuratuuri seisukohaga, et Harju maakohtus arutamisel olnud rahapesusüüdistus ei puuduta otseselt süüepisoode, mida USA ametivõimud meestele ette heidavad ehk küberkuritegusid ning seetõttu pole meeste õigeksmõistmine maakohtus ka oluline nende väljaandmise kontekstis.
Harju maakohus mõistis mullu 20. detsembril kummituskliki ehk inglise keeles ghost clicki nime kandva programmiga miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud Tšaštšini juhitud grupi liikmed rahapesus õigeks.
Oktoobri keskel lõppenud kohtuvaidlustel nõudsid kohtualuste kaitsjad, et kohus mõistaks nende kaitsealused õigeks. Eelnevalt oli aga riigiprokuratuur taotlenud süüdimõistvat lahendit. Nii pidanuks kuritegeliku skeemi väidetav juht Tšaštšin prokuröri hinnangul vanglas veetma kuus aastat. Valentina Tšaštšina pidanuks süüdistaja hinnangul veetma trellide taga neli aastat, Timur Gerassimenko ja Konstantin Poltev kolme aastat ja kuus kuud ning Dmitri Jegorov kaks aastat ja kuus kuud.
Juriidiliste isikutena kohtu all olevatele firmadele nõudis prokurör rahalisi karistusi, mis ulatuvad kuni 100 000 euroni.
Aprillis alanud protsessil nii Tšaštšin kui ka koos temaga kohtu ette astunud Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Valentina Tšaštšina ja Konstantin Poltev, samuti juriidilised isikud Tamme Arendus OÜ, Novatech OÜ, IT Consulting OÜ, OÜ Infradata ning Credit Union OÜ eitasid süüd küberkuritegudes ja rahapesus.
Eesti kriminaalmenetluse raames esitas riigiprokuratuur Vladimir Tšaštšinile süüdistuse kuritegeliku ühenduse loomises ning rahapesus, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, suures ulatuses ja vähemalt teist korda. Timurit, Dmitrit, Konstantini ja Valentinat süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises ning rahapesus suures ulatuses. Süüdistus said ka viis juriidilist isikut, mille kaudu on süüdistatavad juhatuse liikmena tehinguid teinud.
Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetluse raames on süüdistus esitatud lisaks Tšaštšinile ka Timurile, Valerile, Dmitrile, Antonile, Konstantinile ja Andreile seoses vandenõuga arvutisse sissetungimiseks, internetipettusega, tahtliku juurdepääsuga kaitstud arvutisse pettuse eesmärgil ja tahtliku informatsiooni edastamisega kaitstud arvutist. Lisaks on Tšaštšinile esitatud süüdistus rahapesus ja tahtlikus kaasosaluses rahalistes tehingutes, mille tulemusena soetati vara internetipettuse ja volitamata arvutisse sissetungiga.
Süüalused peeti politseioperatsiooni käigus kinni tunamullu Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Kokku osales tunamullu novembris toimunud operatsioonis 75 õiguskaitsjat, neist 60 Eestist ja 15 USA-st. Kriminaalasja raames on konfiskeerimise tagamiseks arestitud 143 kinnistut, kuus sõidukit, üks väikelaev ning rahalisi vahendeid umbes 660 000 euro ulatuses.
Süüdistuse kohaselt organiseeris Tšaštšin alates 2007. aastast kuni tunamullu novembrini pahavara väljatöötamist, levitamist ja haldamist, mille abil nakatati vähemalt neli miljonit arvutit umbes sajas erinevas riigis. Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist. Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sealhulgas reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.
USAs asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.