Nördinud lugeja: raamatukogu küsis viivist rohkem kui raamat väärt

Eesti Rahvusraamatukogu. Foto: Kultuurikava.ee

Postimehe Tallinncity portaali poole pöördus murelik lugeja, kelle arvates on Eesti Rahvusraamatukogu viivisesüsteem pisut ülekohtune. Nii maksis mees viivist 10 eurot väärt raamatu eest 13 eurot.

Toimetusega ühendust võtnud Tõnu sõnul oli tal rahvusraamatukogu andmebaasis vana e-maili aadress, mida tänaseks enam ei jälgi. «Teated tagastamistähtaja möödumisest minuni ei jõudnud, seega olin väga üllatunud kui raamatut tagastades selgus, et pean selle eest viivist tasuma kokku 13 eurot,» rääkis mees.

Tõnu uuris raamatukogutöötajalt ka seda, kas lugejal on sellisel juhul ka mõni alternatiiv - näiteks tagastada raamat viivisevabal päeval või saada raamatukoguga mõni teine kokkulepe. «Selle peale ei osanud töötajad midagi kosta. Minu meelest on see lihtsalt veidi imelik - saan aru, et tuleb ära maksta, aga kui sama raamatu saab antikvariaadist 10 euro eest, siis tundub see kuidagi ebaõiglane.»

Juriidikast huvituv Tõnu arutles veel, et mis saaks siis, kui raamat jääks tagastamata aastateks - kas viivis tõuseks siis kriminaalse karistuse vääriliselt kõrgele.

--

Vastas Eesti Rahvusraamatukogu laenutusosakonna juhataja Ülle Asi:

Raamatukogu suhtub oma lugejatesse austusega ega sea esmaseks eesmärgiks leppetrahvi kogumist. Lugejate e-posti aadressile saadetakse elektroonilisest laenutussüsteemist eelteade kaks päeva enne tagastamistähtaega ja lisaks veel kolm meeldetuletust peale tähtaja möödumist. Et kõik raamatukogust saadetud teated jõuaksid kohale, on lugejad kohustatud oma kontaktandmete muutumisest raamatukogu informeerima. Vastav info on avaldatud ka raamatukogu kodulehel.

Lisaks pannakse teavikute laenutamisel nende vahele järjehoidja, millel on kirjas tagastamistähtaeg, selle pikendamise võimalused ja hoiatuseks ka leppetrahvi suurus ning selle maksmise kohustus juhul, kui teavikuid ei tagastata õigeaegselt. Lugejale laenutatakse raamatuid koju 30 päevaks, nõudluse puudumisel saab laenutähtaega pikendada kaks korda.

Raamatukogu seisukohalt on kõik raamatud väärtuslikud ja sellepärast ei sõltu leppetrahvi suurus raamatu hinnast ega väärtusest. Leppetrahvi- ehk viivisevaba nädalat Rahvusraamatukogus ei ole, mistõttu ei olnud kõnealusel juhul teenindajal ka võimalik sellele viidata. Raamatukogu arvestab leppetrahvi maksimaalselt 60 viivitatud päeva eest ja selleks summaks on 19,20 eurot.

Eesti Rahvusraamatukogu on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb oma seaduse alusel. Rahvusraamatukogu lugejateeninduse korraldus on sätestatud Kasutuseeskirjas, mis on kinnitatud Rahvusraamatukogu nõukogu poolt. Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma kasutuseeskirja tingimusi.

Sarnaste ebameeldivuste vältimiseks kutsub raamatukogu kõiki lugejaid üles oma kontaktandmeid kontrollima veebis
või raamatukogus kohapeal.