/nginx/o/2014/05/15/3030546t1h592f.jpg)
Tervishoiuanalüütik Ain Aaviksoo rääkis, et viimasel ajal võtavad apteekide asutamispiirangute teemal sõna põhiliselt vaid juristid. Mulje on jäänud, et tegemist on eelkõige õigusliku küsimuse ja probleemiga.
Ain Aaviksoo: ravimid ei ole kaup nagu iga teine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegelikult on tegemist ühe olulisema esmatasandi teenusega, mis puudutab igat inimest isiklikult. Seetõttu ei peitu ka lahendus ühe või teise juristi olemasolevate reeglite tõlgendamises. Siin peaksid patsiendid ja tervisevaldkonna inimesed ise oma sõna ütlema ja kirjeldama, mis on see oodatav lõpptulemus – milline on see olukord, mida me tahame. Kindlasti on olemas tehnilised piirangud, aga tehniline lahendus tuleb ikkagi pärast seda, kui soovitud eesmärk on sõnastatud,» arvas Aaviksoo.
Ta lisas, et õigus vabalt kaubelda ja ajada äri ilma igasuguste piiranguteta ei ole absoluutne. «Ravimid ei ole kaup nagu iga teine.»
Nii ei ole ka õiguslik riive vaba kauplemise osas ravimite puhul kõige esmasem probleem.
Ka on tema hinnangul vaidluses keskendutud liigselt sellele, kes otsustest ärilist kasu saab.
«Kokkuvõttes on oluline see, et inimesed saaksid mõistliku ligipääsu ravimitele. Kui tegemist on kaubaga, mida ostetakse ja müüakse, siis keegi teenib ka raha. See on sekundaarne kui inimesed saavad kätte vajalikud ravimid mõistliku hinnaga,» arvas Aaviksoo.
Praegu on tema hinnangul kõige õigem võtta aeg maha. Selleks pooldab ta ka ajutist apteegipiirangut
«Tuleb võtta aega ja analüüsida, kuhu on jõutud. Lahendust olukorrale ei ole lihtne leida ja demokraatlikus ühiskonnas ei saa konsensuseni jõudmine sündida üleöö ja suure survega,» rääkis Aaviksoo.
Pädevate ametkondade koostöös peaks uued reeglid välja töötama aastaga.