8 küsimust kandidaadile: Anvar Samost

Anvar Samost Foto: Elmo Riig / Sakala

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. IRLi neljas number Anvar Samost leiab, et Euroopa Liit  peab olema suur suurtes asjades ning väike väikestes asjades.  "Suurem võiks Euroopa Liidu roll Eesti seisukohast vaadates olla välispoliitikas ja energiapoliitikas. Euroopa välispoliitiline teovõime on praegu liiga konarlik ja kohmakas. Energiapoliitikas ei kasuta Euroopa eriti Venemaa suunal ära oma turu suurusest tulenevat tingimisvõimekust."

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina

 Esimene tee:tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)

     Teine tee:mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)

     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)

     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)

     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Loetletud võimalustest on minu vaadetele kõige lähedasem kolmas tee. Euroopa Liidu tulevikust rääkides tuleb alustada sellest, mis meid ühendab ehk ühistest Euroopa väärtustest. “Vähem Euroopat” ei ole kunagi meie maailmajao ajaloos – või Eesti ajaloos – hea plaan olnud. Eesti eesmärk peab olema püsida Euroopa tuumikus, olla suurem oma rahvaarvust ja pöörata asend Euroopa servas nõrkusest tugevuseks. Selleks vajame meid Euroopa Parlamendis esindama tugevaid ning läbilöögivõimelisi inimesi, mitte neid, keda partei on otsustanud sinna pensionile saata.

Euroopa Liit on juba praegu paljude tunnuste järgi föderatsioon ning see ei ole kuidagi kahjustanud väikeste rahvusriikide huve. Toetan föderaliseerumist tasakaalustava elemendina ideed kahekojalisest Euroopa Parlamendist, kus üks koda valitaks sarnaselt praegusele ning teise kotta valiksid iga riigi valijad võrdse arvu saadikuid.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liidu kaitsealane koostöö ei saa asendada NATO-t, kel on Eesti seisukohast   ainulaadne ja keskne roll rahvusvahelise julgeoleku tagamisel. Mitmed Euroopa Liidu liikmed NATO liikmed ei ole ning see peab kindlasti muutuma. Eesti peab igati toetama Rootsi ja Soome NATO liikmeks saamist. Kuu aja eest avaldasin oma seisukohad Soome NATO-liikmelisuse suhtes Soome juhtivas päevalehes Helsingin Sanomat koos ajalehe endise vastutava peatoimetaja Mikael Pentikäineniga: http://www.hs.fi/mielipide/a1396594412473

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Maksusüsteem peab olema jätkuvalt liikmesriikide endi otsustada. Euroopa Liidu eelarve vabastamiseks riikidevahelisest kauplemisest peaks järgmise Euroopa Parlamendi koosseisu jooksul selgeks tegema nn Euroopa maksu plussid ja miinused.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liidu eelarve on võrreldes liidu sisemajanduse koguproduktiga väike. Põhiline probleem pole mitte mahus, vaid eelarve tuluallikates ning raha kasutamise tulemuslikkuses ja mõistlikkuses. Kuna eelarve tulud kogunevad sissemaksetena liikmesriikidelt, siis pärsib oma tulude puudumine Euroopa Liidu kui terviku huvide järgimist. Euroopa Liidu 2014-2020 eelarve on teatavasti juba paigas. Eesti seisukohast vaadates tundub ebamõistlik põllumajanduspoliitika kulude väga suur osakaal, seda eriti arvestades, et toetused ei ole vanadele ja uutele liikmesriikidele ka 10 aastat pärast viimaste liitumist veel võrdsed.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Toetan põhimõtteliselt Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni arusaama:  Euroopa Liit  peab olema suur suurtes asjades ning väike väikestes asjades.  Suurem võiks Euroopa Liidu roll Eesti seisukohast vaadates olla välispoliitikas ja energiapoliitikas. Euroopa välispoliitiline teovõime on praegu liiga konarlik ja kohmakas. Energiapoliitikas ei kasuta Euroopa eriti Venemaa suunal ära oma turu suurusest tulenevat tingimisvõimekust.

Ka Euroopa Liidu siseturg pole veel valmis, leidub palju tõkkeid ja takistusi kaupade ja teenuste vabale liikumisele.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liit peaks käituma ühtselt ja otsustavalt. Praegu oleme sellest kaugel, riikide vahel on suured eriarvamused kõige lihtsamate sanktsioonide kehtestamise suhtes. Miinimum, mida Euroopa Liit Venemaa suunal tegema peaks, on USA sanktsioonide taseme kordamine.

Vaja oleks reisipiiranguid mitmesajale Putini režiimi võtmeisikule praeguse mõnekümne asemel, igasuguste relvamüükide kohest tühistamist ja keelamist, Vene võimuladviku pankade ja ettevõtete tegevuse tõkestamist Euroopas, finantssektori juurdepääsu piiramist Euroopa võimalustele. Loodetavasti Euroopa Liit liigub selles suunas, kuid Kremli aastaid kestnud korruptiivne mõju on vaieldamatult oma töö teinud.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ei peaks. Sellised teemad võivad vabalt olla liikmesriikide pädevuses. Kahju, mis sünnib selliste kampaaniate mõjust Euroopa Liidu mainele, on suurem kui arvatav kasu energia säästmisest.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis, mis komisjonis, mis valdkondades?

Minu eelistused oleksid siseturu komisjon, transpordi ja turismi komisjon ning kultuuri- ja hariduskomisjon. Olen nendes valdkondades pädev, usun, et Eesti peaks kindlasti antud teemade lõikes Euroopa Parlamendis hästi esindatud olema. Tegemist on ka komisjonidega, mille valikutel ja otsustel on Eesti arengule selge mõju.