Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Postimees Ida-Ukraina kriisikoldes: teel Donetskisse tuleb läbida relvastatud kadalipp

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed separatistide Donetski oblastivalitsuses asuva peakorteri ees.
Inimesed separatistide Donetski oblastivalitsuses asuva peakorteri ees. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Läbides teel Kiievist Donetskisse mitmeid Ukraina värvides ja hambuni relvastatud kontrollpunkte, jääb uhke nimega linnakese Krasnoarmeiski piiril silma mitu hävitatud separatistide kontrollpunkti. Need seisavad suunaga Dnipropetrovski poole ja jäid nädalaid tagasi ette teel Donbassi olnud Ukraina sõjaväekonvoile.

Jõudes teisele poole Krasnoarmeiskit seisab näoga Donetski poole kaks Ukraina värvides BTR-i. Nende juures valvavad maskides sõjaväelased. Donetskini jääb umbes 60 kilomeetrit ja meil tekib idee seda, võimalik, et viimast Ukraina eelposti pildistada.

«Julgeolekuhuvide tõttu on see keelatud,» keelab karmi olekuga valveposti ülem. Hetk enne seda on ta oma näo varjanud maskiga.

«No aga kui see on viimane Ukraina post,» protesteerime.

«Kes teile seda ütles. Edaspidi tuleb selliseid poste veel, ka siit edasi on Ukraina,» lubab ta.

Pool tundi hiljem mõistame, et ta valetas. «Donbassi patriootilised jõud!» Selliste kirjadega lipp lehvib järgmises, umbes 20 kilomeetrit enne Donetskit jäävas kontrollpunktis. Liivakottide vahelt piilub mereväesärgis võitleja, Kalašnikovi automaat puusal rippumas. Ukraina jurisdiktsioonist pole siin punktis enam haisugi.

Oleme end iseseisvaks kuulutanud Donbassi rahvavabariigi territooriumil. Selle pealinna Donetskisse pääsemiseks peame pool tundi seisma ummikus. Linna sissesõiduteed blokeerivad juba mastaapsemad kaitseehitised ning kõik suuremad masinad vaadatakse põhjalikumalt läbi. Selleks, et Ukraina meelsed märkamatult linna ei hiiliks.

Ummikus seistes pole tahtmist keerata tühjalt seisvale kõrvalrajale. Omakaitseväelased on sinna pannud sildi kirjaga «Ettevaatust miinid!» Ning ehkki see on selge vale - asfaldi sisse miine ei peida - pole tuju siin automaaditoru ees oodates reegleid rikkuda.

Punasesse suusamütsi lõigatud suu ja silmaaukudega maskiga separatist vehib umbejooksnud liiklusolukorra parandamiseks aktiivselt sauaga  -  sõitke, sõitke kiiremini. Nii pääseme linna sisse ilma dokumente esitamata.

Umbes kilomeeter eemal mõõdab liiklusmiilits kiirust. Ühistransport toimib ja kõik näib argipäevaselt turvaline - inimesed kiirustavad lõunapausilt tööle, lapsed tulevad koolist. Vene ega iseseisvust taotleva Donbassi rahvavabariigi lippe pole näha kusagil, selle asemel ehivad tänavaid üksikud Ukraina sinikollased plagud.

Teelt eksinuna peatume hetkeks oma autoga ühe pealtnäha mahajäetud hoone esisel. Selleks, et kaarti uurida. Enda suureks üllatuseks avastame, et maja akendele on kaitseks laotud liivakotid ning nendesse jäetud vaateavadest uudistavad meid mitu hambuni relvastatud sõjaväevormis meest. Turvalisem lahendus tundub selle märgistamata hoone eest hetkega lahkuda.

 
Tagasi üles