Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Eurobaromeeter: usaldus riigiinstitutsioonide vastu on Eestis kasvanud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Riigilipu pidulik heiskamine Pika Hermanni torni 2010. aasta 4. juunil – Eesti lipu päeval.
Riigilipu pidulik heiskamine Pika Hermanni torni 2010. aasta 4. juunil – Eesti lipu päeval. Foto: Peeter Langovits

Eile avalikustatud Eurobaromeetri avaliku arvamuse uuringu järgi on Eestis 2013. aasta novembriga võrreldes kasvanud usaldus valitsusele 6, riigikogule 5, Euroopa Liidule 2 ja kohalikele omavalitsustele 3 protsendipunkti võrra.

Tervelt 19 protsendipunkti, 26 protsendilt 45 protsendile on kasvanud nende vastajate arv, kes leiavad, et asjad Eestis lähevad õiges suunas. Peamiselt on see toimunud varem neutraalses positsioonis olnute arvelt. ELi suhtes ollakse veelgi rohkem positiivsusele pöördunud (muutus +23 protsenti).

2014. aasta märtsis usaldas Eestis valitsust 44 protsenti küsitletutest (2013. aasta novembris 38 protsenti). Euroopa Liidus keskmiselt on valitsuse usaldusprotsent 26.

Euroopa Liitu usaldab Eestis 58, Euroopa Liidus keskmiselt 32 protsenti vastajatest. Parlamenti usaldab Eestis 40 ja ELis keskmiselt 27 protsenti vastanuist. Kohalikku omavalitsust usaldab Eestis 60, ELis 46 protsenti küsitletuist.

Toetus eurole on Eestis 77 protsenti ning püsib kümne aasta kõrgeimal tasemel. Muutus (+1 protsendipunkt) jääb stastilise vea piiresse. ELis keskmiselt toetab eurot 50 protsenti kodanikest. Ainult Soomes ja Slovakkias on toetus veel suurem kui Eestis.

Eestis ja Hollandis on kõige vähem (21 protsenti) neid, kes nõustuvad arvamusega, et meie tulevik oleks väljaspool ELi parem. Üsna samamoodi arvavad veel ka vastajaid Luksemburgis ja Taanis.

Küsitlus viidi läbi 15.-24. märtsini 1000 vastajaga silmast-silma intervjuu vormis. Valimis olid ainult ELi kodanikud.

Tagasi üles