Õiguskantsler: ajutine apteegipiirang säilitaks põhiseadusevastase olukorra

Õiguskantsler Indrek Teder Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et kui parlament kehtestaks apteekide asutamise piirangute tühistumise järel ajutise üleminekuaja ning muudaks sisuliselt võimatuks asutada linnadesse aasta või poolteise jooksul uusi apteeke, jääks ravimituru lukk püsima ja põhiseadusevastane olukord jätkuks.

Teder viitas riigikohtu mullu detsembris tehtud otsusele ning ütles, et selle kohaselt on ravimituru lukk vaja lahti teha hiljemalt tänavu 9. juunil. Samast kuupäevast on apteekide asutamispiirangud otsuse kohaselt kehtetud.

«Kui parlament kehtestaks ajutise üleminekuaja ehk sisuliselt muudaks võimatuks näiteks järgmise aasta kuni poolteise jooksul asutada uusi apteeke suure nõudlusega piirkondades, jääks turulukk püsima ja põhiseadusevastane olukord jätkuks. Selle tulemusel jääks tegelikult turg tänaste turuosaliste jaoks samaks ehk nad oleks seadusega kaitstud konkurentsi eest,» ütles Teder Postimehele.

Riigikogul on olnud aega enam kui küll, et koostada uus toimiv regulatsioon.

Teder märkis, et kui ajutist piirangut sisaldav eelnõu võetakse siiski seadusena vastu, põhjendades seda vajadusega analüüsida täpsemalt, kuidas ravimiturgu ümber korraldada, ehk vihjamisi plaanitakse hiljem jõustada täiesti uus regulatsioon, oleks see tema hinnangul soodne tänastele turulolijatele ja kinnistaks nende eelised, ebasoodne aga uute tulijate suhtes. «See oleks vastuolus riigikohtu otsusega,» lausus ta.

Õiguskantsler lisas, et riigikohtu otsusega põhiseadusevastaseks tunnistatud asutamispiirangute põhjendatust on kahtluse alla seatud juba alates 2007. aastast. Seega on ka parlament olnud asutamispiirangute küsitavusest tema sõnul teadlik ning saadikutel on olnud aega enam kui küll, et koostada uus toimiv regulatsioon. Samuti viitas ta, et riigikohtu otsuse kohaselt puuduvad empiirilised andmed, mis kinnitaksid põhjusliku seose olemasolu asutamispiirangute kehtimise ja apteekide arvu aeglasema vähenemise vahel.

Küsimusele, kas apteegikorraldust muutvas eelnõus praegu olevad meetmed nagu apteegibussi käivitamise võimalus ja kümmekonnale maal tegutsevale apteekrile lähtetoetuse maksmine on tema hinnangul piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus ka maapiirkonnas, vastas Teder, et apteegibuss teenuse kättesaadavuse probleemi ei lahenda.

Tederi sõnul on apteegibussi pidamine eelnõu järgi vabatahtlik ega ole ühegi eelisõigusega turuosalise kohustus. «Selle tõttu ei saa öelda, et nimetatu lahendaks apteegiteenuse kättesaadavuse probleemi maal,» märkis ta.

Ajutise piirangu kehtestamine on tekitanud palju eriarvamusi. Seni on seda toetanud näiteks riigikohtu endine esimees Märt Rask, apteekrite liidu ettepanekul eelnõu analüüsinud vandeadvokaat Jüri Raidla ja kohtus apteeke esindanud vandeadvokaat Ants Nõmper, piirangu vastu on aga olnud praeguse õiguskantsleri kõrval ka vandeadvokaat Allar Jõks, kes analüüsis eelnõu Ülikooli Apteegi palvel.

Riigikogu sotsiaalkomisjon võttis eelmisel nädalal eelnõust välja omandipiirangu, mille järgi võinuks apteeki pidada vaid proviisor, ning asukohapiirangu, mille järgi oleks ühes hoones võinud tegutseda ainult üks apteek. Samas on komisjon edasi lükanud otsuse langetamist küsimuses, kas kehtestada apteekide asutamise piirangute kadumise järel poolteiseks aastaks ajutine regulatsioon, mille järgi saaks suuremates omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul.

Komisjon on lisanud eelnõusse muudatuse, mille kohaselt ei tohi üldapteegi tegevusluba olla ravimite hulgimüügi, tootmise ja tervishoiuteenuste osutamisega tegelevatel ettevõtetel ega ka ettevõtetel, kes on nendega valitseva mõju kaudu seotud. Ettepaneku kohaselt saab ravimiamet õiguse küsida konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist. Valitsevat mõju omavatele ettevõtetele antakse nõuetega vastavusse viimiseks kolmeaastane üleminekuperiood.

Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Heljo Pikhofi sõnul otsustas komisjon ravimite jae- ja hulgimüügi lahutada, et tagada suurem ravimite valik, hinnakonkurents ja ravimite parem kättesaadavus patsientidele. «Eesmärk on muuta ravimite turg läbipaistvamaks ja vähendada suurte hulgimüüjate mõju apteekides töötavate proviisorite üle,» ütles ta.

Samuti on komisjon teinud eelnõusse muudatuse, mille järgi saab vähendatud nõuetega haruapteeke edaspidi asutada vaid alla 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas. Linnas juba asuvatele haruapteekidele antakse viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul peavad apteegid viima oma tegevuse vastavusse põhiapteegi nõuetega. Komisjoni hinnangul aitab muudatus tõsta linnades teenuse kvaliteeti ning toetab teenuse kättesaadavust ka väiksemates omavalitsustes, sest haruapteegile kehtivad vähendatud nõuded.

Veel on apteegipiirangute eelnõusse lisatud nõue, et linnas paiknev üldapteek peab olema avatud vähemalt 40 tundi nädalas. Lisaks toetab sotsiaalkomisjon apteegibussi regulatsiooni kehtestamist, maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmist, väikesaartel apteegi avamise lihtsustamist ning proviisorite ja farmatseutide lugemist tervishoiutöötajateks.

Kui algse plaani kohaselt pidi palju vaidlusi tekitanud eelnõu jõudma juba sel nädalal lõpphääletusele, siis täna otsustas parlamendi sotsiaalkomisjon eelnõu homse arutelu katkestada ning lükata selle vastuvõtmise järgmisesse nädalasse. Kui riigikogu täiskogu otsustab komisjoniga homme nõustuda, jätkatakse eelnõu teist lugemist järgmisel teisipäeval. Lõpphääletusele peaksid muudatused sel juhul tulema järgmise nädala kolmapäeval.