/nginx/o/2014/05/13/3026764t1ha27b.jpg)
«Eesti ja Soome on nagu ühe pere kaks poega, kes hoolivad alati, kuidas velil läheb, on ikka valmis teineteist toetama ning meie kohtumised on avameelsed ja otsekohesed,» ütles Soome riigivisiidile saabunud president Toomas Hendrik Ilves, kes täna kohtus Soome presidendi Sauli Niinistöga.
«Meid seovad kümned, isegi sajad tuhanded inimsuhted, tihe majandus-, kaubandus- ja kultuurikoostöö, e-riik, Estlinki elektrikaablid, peagi gaasitoru Balticconnector ning loodetavasti tulevikus Rail Baltic raudtee, samuti ühine vastutus Läänemere ja siinse piirkonna julgeoleku eest,» loetles Eesti riigipea, soovides kiiret lahendust LNG terminaali asukoha üle otsustamisel.
«Eesti ja Soome suhete sügavus ja tihedus võiksid olla eeskujuks Euroopa Liidule meie ühenduse sisemisel lõimumisel,» kinnitas president Ilves.
Presidendid Ilves ja Niinistö keskendusid Euroopa muutunud julgeolekukorrale, mille põhjustas rahvusvahelise õiguse eiramine Venemaa poolt, Krimmi annekteerimine ning separatismi õhutamine või soosimine Ukraina ida- ja kaguosas.
«Venemaa on enda jaoks hävitanud Helsingi lõppakti 1975. aastast ning kirjutatud ja kirjutamata kokkulepped, millele Euroopa julgeolek Külma sõja järgselt toetus,» tõdes Eesti riigipea.
«Nii muutub ikka olulisemaks meie ühiste väärtuste ühine hoidmine ja kaitsmine, millele toetuvad demokraatlikke riike liitvad organisatsioonid.»
Kui Venemaa asepeaminister tunnistab, et tema riigile on «Euroopa Liit võõras blokk», siis näitab ta uut reaalsust, mis on saabunud ja millega meil tuleb õppida kõrvuti elama, rääkis president Ilves.
Kõneldes olukorrast Ukrainas, rõhutas ta Genfi kokkulepetest kinnipidamise olulisust, mis tähendab ka Venemaa poolsest pingutust olukorra deeskaleerimiseks ja separatistide ohjeldamiseks.
«Rahulik Ukraina, kus rahvas saab 25. mai valimistega teha ise olulise sammu oma tuleviku kujundamisel, on kogu Euroopa huvides ja nõuab kogu Euroopa panustamist, toetades Ukrainat nii poliitiliselt kui ka majanduslikult,» ütles Eesti riigipea.
Ta nimetas igapäevaseks ja tihenevaks Balti-Põhjala kaitsekoostööd, mille üheks osaks on allianssi mittekuuluvate riikide süvenev partnerlus NATO-ga. «Veel sel aastal ootame kahte Soome eksperti Tallinnas tegutsevasse NATO küberkaitsekeskusesse, samuti ootame edaspidigi Soome sõjaväelasi Eesti kaitseväe õppustele,» ütles Eesti riigipea.
Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves kinkisid Soome riigipeale Sauli Niinistöle ja tema abikaasale, luuletaja Jenni Haukiole kunstnik Kaljo Põllu «Taevalinnud», Helsingis kirjastatud Eesti luule soomekeelse antoloogia 1940. aastast ja villase salli Eesti-Soome tikanditega.
Eestile pöördelisel 1988. aastal valminud Kaljo Põllu «Taevalinnud» on sarjast «Taevas ja maa» (1987-1991), sarja idee oli visualiseerida kaugete eelkäijate kujutlust maailmast.
Esinduslik Eesti luule antoloogia «Eestin runotar» ilmus Soomes kirjastuses WSOY sügisel 1940, mis oli mõlema rahva jaoks väga keeruline ja traagilinegi aeg: Soomes oli varakevadel lõppenud Talvesõda ja Eestilt oli suvel võetud meie iseseisvus.
Antoloogia koostajaks ja toimetajaks oli Aino Kallasele lähedane kriitik Elsa Enäjärvi-Haavio – esimene naine, kes kaitses 1932. aastal rahvaluule alal Soomes doktorikraadi. Antoloogia on varustatud väga põhjaliku eessõnaga.
Evelin Ilves kinkis Jenni Haukiole villase salli Eesti-Soome tikanditega, milles on kasutatud Lõuna-Eesti puusapõlledest ja sõbadest inspireeritud motiive. Siin-seal on väikeseks vahepalaks mustreid Soome rahvarõivailt. Tikandid tikkis kunstnik-käsitöömeister Lembe Marie Sihvre, kes kuulub Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liitu.