Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

President lõpetajatele: õppige välismaal Eestit paremaks tegema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sandra Maasalu
Copy
President Ilves õnnitleb Karen Grigorjani.
President Ilves õnnitleb Karen Grigorjani. Foto: Mihkel Maripuu

Välismaal tasub õppida, kuidas Eestis elu paremaks teha ja kõige põnevam töö ootab tegemist haridussüsteemis, ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Kadriorus parimatele koolilõpetajatele.

Täna toimus Kadriorus President Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtt parimatele koolilõpetajatele. Oma kõnes noortele kinnitas Ilves esmalt, et nad Eesti parimad, aga ühtlasi Euroopa ja maailma parimate seas. Eneseimetlusest tähtsamaks nimetas ta aga anüüsimist, millised võimalused ja kohustused parim olemisega kaasnevad.

«Esiteks on parimatele vabas maailmas kõik teed lahti. Meie riik on vaba ja üsna valmis, kuid kindlasti veel mitte võimeline pakkuma igal alal maailma parimat. See kehtib ka hariduse ja teaduse kohta,» tõdes Ilves suur ahvatlust õppida ja töötada kusagil mujal.

«Igal asjal ja otsusel on hind. Janunedes parimaid teadmisi, tuleb nende järele kas või maailma otsa sõita. Aga ikka meeles pidades, et oma elukeskkonda ja neid, kes seal sees, ei saa kaasa võtta,» tõi Ilves välismaa-elu varjupoolena välja.

Ilves tõdes, et kellelegi, pole saladuseks meie haridussüsteemi muutumise vaevad ja ehk isegi suunakaotus, mille kohta loeme ajalehest appihüüdeid iga päev. «Väga võimalik, et kõike meile vajalikku ei olegi maailmas veel välja mõeldud. Kindlasti on seal maailmas aga teistsuguseid kogemusi ja asjade tegemise viise. Neid koju tuues ja Eesti oludele kohandades võib vähese vaevaga palju kasu saada,» rääkis Ilves.

President märkis, et meie riigi põhikonstruktsioon on suurel määral valmis ja julgeolekuprobleemid valdavalt lahendatud, aga kooli- ja ülikoolisüsteemi vormimine on veel poole peal. Viimast nimetas ta Eestile hakkamasaamise, ehk isegi ellujäämise küsimuseks.

«Seda hariduskorralduse kohendamise tööd saavad teha vaid need, kes on omal nahal kogenud olemasoleva süsteemi puudujääke ning hankinud mujalt teadmisi paremini toimivate süsteemide kohta,» rõhutas Ilves.

Lõpuks andis president soovituse: «Kui kellelegi siin täna viibijaist on veel ebaselge, kelleks saada, ja ta minu käest nõu kuulda soovib, siis olgu siin kõigile korraga öeldud: kõige põnevam ja pinget-pakkuvam töö, mida lähikümnenditel Eestis tegema hakatakse, toimub haridussüsteemis.»

«See töö läheb üha enam hinda, selle tegemiseks vajatakse kõige paremaid töötegijaid. See on õpetamine, õpetajate õpetamine ja teadmiste vahendamine kõige laiemas mõttes. See on töö, mida võib õppida välismaal, aga mida tuleb teha Eestis,» jätkas ta.

«Me peame tahtma, unistama ja lootma, et näiteks 25 aasta pärast võiks keegi siin aias rõõmuga öelda: Eesti haridussüsteem on maailma parim tänu sellele, et just aastal 2010 toimus järsk muutus eesti noorte karjäärieelistustes. Just siis hakkasid koolide ja ülikoolide parimad järsku eelistama akadeemilist ja pedagoogilist karjääri mis tahes muudele seni hinnas olnud tegevustele,» lõpetas president.

Tagasi üles