/nginx/o/2010/06/21/390111t1hb5e8.jpg)
Tartu maakohus lõpetas täna väärteomenetluse poliitik Jaanus Raidali korruptiivse teo süüdistuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.
Kohus ei leidnud Raidali tegevuses korruptsiooni tunnuseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna prefektuuri koostatud väärteoprotokolli järgi seisnes Raidali väärtegu selles, et ta Otepää vallavolikogu esimehena osales ja hääletas 9. novembril 2009 Otepää vallavolikogu istungil, kus otsustati vallavolikogu esimehele hüvitise määramist, teatas Tartu kohtute pressiesindaja. Istungil tehtud otsuse alusel maksti Raidalile 7619 kooni.
Samas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt.
Väärteomenetlus algatati korruptsioonivastase seaduse paragrahvi alusel, mis näeb ette vastutuse korruptiivse teo eest, millega kaasnes korruptiivse või muu ebaseadusliku tulu või kasu saamine.
25. mail toimunud kohtuistungil palus aga Lõuna prefektuuri esindaja Raidali teo ümber kvalifitseerida paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest.
Kohus leidis, et Raidal ei pannud toime kummagi sätte järgi kvalifitseeritavat tegu ning puudub vajadus teo ümberkvalifitseerimiseks.
Otepää vallavolikogu otsustas 9. novembril 2009 määrata volikogu esimehe hüvitiseks 50 protsenti vallavanema palgast ja maksta volikogu esimehe ametist vabastamisel talle lahkumishüvitiseks kuuekordne Otepää vallavolikogu esimehe hüvitis.
Kohus leidis, et volikogu sellise otsuse puhul on tegemist õiguse üldaktiga, mis on suunatud piiramatule arvule juhtudele ja määramata isikute ringile.
Kohus leidis, et kuna KOKS nõuab huvide konflikti korral volikogu liikme taandumist üksnes üksikakti arutamisest ja otsustamisest ning korruptsioonivastane seadus (KVS) ei käsita õigustloovat üldakti otsusena, siis osaledes ja hääletades volikogu otsuse vastuvõtmisel ei rikkunud Raidal KOKSi sätteid ega sattunud huvide konflikti KVSi mõttes.
Samuti leidis kohus, et õigustloova üldakti hääletamisel osalemist ei saa pidada mingil viisil tehinguks iseendaga.
Kohtumenetluse osapooltel on aega otsuse vaidlustamiseks seitse päeva.