Raidla: apteekide ajutine piirang oleks parim lahendus

Jüri Raidla Foto: Liis Treimann

Kui vandeadvokaat Allar Jõksi hinnangul peaks riigikogu sotsiaalkomisjon apteegikorraldust muutvast eelnõust uued asutamispiirangud välja jätma, siis vandeadvokaat Jüri Raidla leiab, et just ajutiste piirangute kehtestamine oleks ainus põhiseaduspärane lahendus, mis tagaks inimeste tervise kaitse.

Eesti Apteekrite Liidu palvel eelnõu analüüsinud Raidla leiab, et ainus põhiseaduspärane ja tervise kaitset kui põhiõigust kõige paremini tagav lahendus on ajutine regulatsioon suure nõudlusega piirkondades üldapteegi tegevusloa väljaandmiseks. Tema sõnul saaks selle aja jooksul välja töötada sisulise asendusregulatsiooni maa-apteekide kaitseks, mille vajadusele osutas riigikohus oma mulluses otsuses, mis 9. juunil jõustub.

Raidla märkis, et seaduse kohaselt võib riigikohus otsuse jõustumist kuue kuu võrra edasi lükata, kuid praeguses olukorras on tal tekkinud tõsine kahtlus, kas viidatud norm ise on põhiseaduspärane. «Sätte põhiseaduspärasus võib ajas muutuda. Kuigi riigikohus andis parlamendile asjaga tegelemiseks maksimaalse ajavahemiku, siis tulenevalt aasta- ja valitsuse vahetusest, on see tähtaeg osutunud selgelt liiga lühikeseks,» lausus ta ja lisas, et ei poolda õiguslikku nihilismi ja seaduse eiramist, vaid näeb lahendusena ajutiste meetmete kehtestamist, et saada küsimuse sisuliseks lahendamiseks lisaaega.

Raidla kutsus tunnistama, et eelnõus ette nähtud meetmed ravimite geograafilise kättesaadavuse tagamiseks nagu apteegibuss, apteekri lähtetoetus ja haruapteekide nõuete täpsustamine ei too kaasa mingit märkimisväärset apteegiteenuse kättesaadavuse paranemist. «See ei tähenda, et tegemist oleks ebaõigete sammudega, vaid seda, et tegemist on ilmselgelt ebapiisavate meetmetega võrreldes asutamispiirangute kaotamisega,» ütles ta.

Probleemi lahenduse keerukust näitavad tema sõnul ka eelnõus erinevatel hetkedel olnud lahendusettepanekud alates apteekide omandipiirangutest apteekrite kasuks kuni «üks kaubanduskeskus-üks apteek» piiranguni. Lisaks on tema sõnul välja käidud veel ka riikliku vajaduspõhise apteegivõrgu idee.

Raidla sõnul pole ükski neist lahendusvõimalustest praegu juriidiliselt lõpuni läbi analüüsitud, rääkimata nende mõjude hindamisest. Seejuures on tema sõnul kõrvale jäänud mitmed võimalikud alternatiivid, sealhulgas riigikohtu otsuses märgitud toetuse maksmine vähese nõudlusega piirkondades tegutsevatele apteekidele ning rahandusminister Jürgen Ligi ettepanek üleriigilise apteegiteenuse loa kohta. Ta lisas, et ka riigikohtul endal läks otsuse tegemiseks aega mitte seaduses ette nähtud kuni neli kuud, vaid peaaegu terve aasta.

«Eeltoodust tulenevalt pean põhiseaduspäraseks ajutise regulatsiooni kehtestamist näiteks aastaks või ka mõnevõrra pikemalt, millega avatakse apteegiturg suure nõudlusega piirkondades osaliselt (st vajaduspõhiselt) ja maapiirkondades täielikult, kusjuures apteekide avamiseks kehtestatakse sisulised kriteeriumid ja riigilõiv, mis väldib liisuheitmisi,» ütles Raidla sotsiaalkomisjonile saadetud arvamuses.

Vandeadvokaat Allar Jõks, kes analüüsis eelnõu Ülikooli Apteegi palvel, teatas täna, et tema hinnangul peaks sotsiaalkomisjon apteegikorraldust muutvast eelnõust välja jätma uued asutamispiirangud, mille kehtestamisega läheks parlament vastuollu juunis jõustuva riigikohtu otsusega, mille kohaselt on piirangud tervikuna põhiseadusega vastuolus.

Sotsiaalkomisjon võttis eelnõust eelmisel nädalal välja palju vaidlusi tekitanud omandipiirangu, mille järgi võinuks apteeki pidada vaid proviisor, ning asukohapiirangu, mille järgi oleks ühes hoones võinud tegutseda ainult üks apteek. Samas on komisjon edasi lükanud otsuse langetamise küsimuses, kas kehtestada apteekide asutamise piirangute kadumise järel poolteiseks aastaks ajutine regulatsioon, mille järgi saaks suuremates omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul.

Komisjon on juba lisanud eelnõusse muudatuse, mille kohaselt ei tohi üldapteegi tegevusluba olla ravimite hulgimüügi, tootmise ja tervishoiuteenuste osutamisega tegelevatel ettevõtetel ega ka ettevõtetel, kes on nendega valitseva mõju kaudu seotud. Ettepaneku kohaselt saab ravimiamet õiguse küsida konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist. Valitsevat mõju omavatele ettevõtetele antakse nõuetega vastavusse viimiseks kolmeaastane üleminekuperiood.

Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Heljo Pikhofi sõnul otsustas komisjon ravimite jae- ja hulgimüügi lahutada, et tagada suurem ravimite valik, hinnakonkurents ja ravimite parem kättesaadavus patsientidele. «Eesmärk on muuta ravimite turg läbipaistvamaks ja vähendada suurte hulgimüüjate mõju apteekides töötavate proviisorite üle,» ütles ta.

Samuti on komisjon teinud eelnõusse muudatuse, mille järgi saab vähendatud nõuetega haruapteeke edaspidi asutada vaid alla 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas. Linnas juba asuvatele haruapteekidele antakse viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul peavad apteegid viima oma tegevuse vastavusse põhiapteegi nõuetega. Komisjoni hinnangul aitab muudatus tõsta linnades teenuse kvaliteeti ning toetab teenuse kättesaadavust ka väiksemates omavalitsustes, sest haruapteegile kehtivad vähendatud nõuded.

Veel on apteegipiirangute eelnõusse lisatud nõue, et linnas paiknev üldapteek peab olema avatud vähemalt 40 tundi nädalas. Lisaks toetab sotsiaalkomisjon apteegibussi regulatsiooni kehtestamist, maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmist, väikesaartel apteegi avamise lihtsustamist ning proviisorite ja farmatseutide lugemist tervishoiutöötajateks.

Riigikogu ette jõuab apteegipiirangute eelnõu kolmapäeval ning päev hiljem toimub muudatuste lõpphääletus.