/nginx/o/2010/02/04/307002t1h8301.jpg)
Tallinna halduskohus jättis rahuldamata lapsevanema kaebuse, kes õigustatud ootusele rõhudes taotles kohtu kaudu õppelaenu hüvitamise jätkamist.
Kohus ei rahuldanud lapsevanema taotlust õppelaenu hüvitamise jätkamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna halduskohus ei rahuldanud 18. juunil tehtud otsuses sotsiaalkindlustusameti kohtusse kaevanud Karin Viitmaa kaebust õppelaenu hüvitamise jätkamiseks lapsevanematele.
Kohus leiab otsuses, et Karin Viitmaal ei olnud 30. juuniks 2009 tekkinud õiguspärast ootust ning seadusandjal on õigus muuta varasemalt sõlmitud õigussuhteid. Samuti mainib kohus, et seadusandjale ei saa kehtestada reegleid selle kohta, millisel viisil oleks pidanud varasemaid õigussuhteid muutma, mistõttu pole õppelaenude hüvitamise lõpetamine vastuolus ka põhiseadusega.
Karin Viitmaale õigusabi osutanud Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatuse esimehe Maris Mälzeri sõnul kavatsetakse otsus kaevata edasi ringkonnakohtusse. «Kohus leidis otsuses, et Karinil ei olnud 30. juuniks 2009 tekkinud õiguspärast ootust. Leiame, et õiguspärane ootus oli Karinile tekkinud lapseootele jäämisega ja sellel ajal kehtinud õppelaenu hüvitamise korraga, millega Karin arvestas ka oma pere planeerimisel. Jätkame selguse otsimist järgmises kohtuastmes,» sõnas Mälzer.
Karin Viitmaa leidis Tallinna halduskohtule esitatud kaebuses, et riigikogu otsus lõpetada õppelaenude hüvitamine lapsevanematele läheb vastuollu põhiseadusega ja õiguspärase ootuse printsiibiga. Kaebaja taotles Riigikogu otsuse tühistamist ning 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega kehtestatud õppelaenu hüvitamise lõpetamise tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks.
Karin Viitmaa jäi lapseootele 2009. aasta veebruaris ning sünnitas lapse 26.09.2009, mistõttu ei olnud ta täitnud 30.06.2009 seadusest tulenevaid nõudeid ning ei saanud esitada avaldust õppelaenu hüvitamise jätkamiseks.
Varem on Tallinna halduskohus täielikult rahuldanud õpetaja kaebuse, kes taotles õppelaenu hüvitamise jätkamist samuti õiguspärase ootuse alusel.