«Seda eriti olukorras, kus eelnõu kehtestab maa-apteekide sulgemise hoogustumise vältimiseks täiendavaid meetmeid, mida ravimiseadus hetkel ei sisalda. Eelnõu sisaldab juba olulisi meetmeid apteegiteenuse kättesaamiseks, nagu apteegibussi käivitamine, lähtetoetuse maksmine ning proviisori ja farmatseudi nimetamine tervishoiutöötajaks,» ütles Jõks.
Ta märkis ka, et kahjuks ei nähtu riigikogu sotsiaalkomisjonis menetletavast eelnõust, kes on vaidlusaluste piirangute ja eelnõu tegelik autor. «Kes iganes see ka ei oleks, peaks ta suutma põhjendada, kuidas on tagatud riigikohtu otsuse täitmine,» lausus eelmine õiguskantsler.
Apteegikorraldust muutvast eelnõust võttis parlamendi sotsiaalkomisjon eelmisel nädalal välja palju vaidlusi tekitanud omandipiirangu, mille järgi võinuks apteeki pidada vaid proviisor, ning asukohapiirangu, mille järgi oleks ühes hoones võinud tegutseda ainult üks apteek. Samas on komisjon edasi lükanud otsuse langetamise küsimuses, kas kehtestada apteekide asutamise piirangute kadumise järel poolteiseks aastaks ajutine regulatsioon, mille järgi saaks suuremates omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul.
Komisjon on juba lisanud eelnõusse muudatuse, mille kohaselt ei tohi üldapteegi tegevusluba olla ravimite hulgimüügi, tootmise ja tervishoiuteenuste osutamisega tegelevatel ettevõtetel ega ka ettevõtetel, kes on nendega valitseva mõju kaudu seotud. Ettepaneku kohaselt saab ravimiamet õiguse küsida konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist. Valitsevat mõju omavatele ettevõtetele antakse nõuetega vastavusse viimiseks kolmeaastane üleminekuperiood.
Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Heljo Pikhofi sõnul otsustas komisjon ravimite jae- ja hulgimüügi lahutada, et tagada suurem ravimite valik, hinnakonkurents ja ravimite parem kättesaadavus patsientidele. «Eesmärk on muuta ravimite turg läbipaistvamaks ja vähendada suurte hulgimüüjate mõju apteekides töötavate proviisorite üle,» ütles ta.