Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse andmeil tehti sel aastal parimad tulemused saksa keeles - keskmine punktide arv oli seal 78. Saksa keelele järgnesid vene keel võõrkeelena (75,9) ja prantsuse keel (72,4).
Parimad riigieksami tulemused tehti saksa keeles
Saksa keele riigieksamit sooritas 381 inimest, maksimumtulemuse 100 punkti teenis üks noor. Kõige kehvem tulemus oli üheksa punkti. Vene keelt võõrkeelena sooritas 346 ja prantsuse keelt 34 inimest.
Kohustuslikku eesti keele kirjandit tegi 10 025 noort. Keskmine saavutus oli 58,6 punkti, maksimumhinne saadi 77 korral.
Kõige kehvem keskmine tulemus oli vene õppekeelega koolides tehtud kohustuslik eksam eesti keeles teise keelena- 57,6. 3281 tegijast neli sai eksamil 100 punkti.
Kirjandi ja eesti keele teise keelena vahele mahub keskmise nõrga tulemuse osas matemaatikaeksam, mille keskmine hinne oli 58,4. See tulemus oli aga ühtlasi ka läbi aegade parim. Matemaatikaeksamit tegi 4498 noort ja 100 punkti sai 81 inimest. Samas on 81 kõige suurem maksimumtulemuste arv eraldi eksamite lõikes.
Ka eelmisel aastal moodustasid esikolmiku samad ained, kuid veidi teises järjekorras. Parimad tulemused olid vene keel võõrkeelena (79,4), saksa keel (76,6) ja prantsuse keel (75,8).
Eelmise aasta kirjandi tulemus sarnaneb tänavusele - 58,7.