8 küsimust kandidaadile: Emil Rutiku

Emil Rutiku Foto: Erakogu

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Eesti Iseseisvuspartei kuue number Emil Rutiku leiab, et kuna Euroopa alusideeks on humanism, siis see olgu ka ühine joon kõikides asjades. «Kui üle-euroopaliselt kehtestatakse kodanikupalk ja inimene ei pea ennastunustavalt rabama, siis saabub ka see vabadus mis on ELi alus.»

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini) põhi aluseid kaotamata. Vähem Euroopat on tulemas nagunii, majanduslikult. Aga rohkem tuleb kontrollitavat. Meil on vaja saada oma eripära arvestavaid otsuseid.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Nagu me kõik oleme näinud ja kuulnud on mõned riigid Euroopas ikkagi seismas oma huvide eest, isegi selles olukorras. Kui siis, see peab olema eesrinde (seda me ju olemegi) toetamine ja solidaarsus printsiibil koostöö. Valmisolek peab igal juhul olema. Aga seda saab teha iga riik eelkõige ise. Me nagunii ei suuda osta kõige uuemaid relvi. Aga tsiviilkaitset õpetada koolides on ikka vaja.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Kuna Euroopa alusideeks on humanism, siis see olgu ka ühine joon kõikides asjades. Kui üle euroopaliselt kehtestatakse kodanikupalk ja inimene ei pea ennastunustavalt rabama, siis saabub ka see vabadus mis on ELi alus.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Kui ühel autol on mittu peremeest siis see auto ei kesta kaua. Ümberjagamine ei too mingeid muutusi. 98% rikkusest kuulub 2%-le. Ja 2% rikkusest kuulub 98%-le. Masside omavahelist võitlust ellujäämise nimel selle 2% pärast nood 2% nimetavad "turumajanduseks" või "konkurentsiks". Inimesed peavad ikka ärkama. Eesti keelde  tõlgitud film "Grundeinkommen" linastub lähiajal ilmselt Tallinna TVs (ETV oli selle tagasi lükanud). Soovitan vaadata. See mantra ei toimi enam - vaba kaupade, inimeste, teenuste jne. Ja juba inimese panemine ühte ritta kaupade ja teenustega on äärmiselt madal. Ma ei taha osaleda säärases ühiskonnamudelis, kus RAHA hinnatakse rohkem kui ELU. Ma tahan siin elada, mitte SKT-d ja SKP-d suurendada. Lapsed ei saa sündida maailma kus nad juba ongi võlgu.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Ma pean vajalikuks tõhustada ja kiirendada neid protsesse kus peavad leidma lahenduse probleemid, mida riigi tasemel pole võimalik lahendada. Kui asjad jõuavad ELi kohtusse siis seal on vaja kindlaid ja õiglaseid otsuseid. Riigid peavad saama lahendada oma eripära arvestades regulatsioone. EL ei tohi ette kirjutada seda mis on vastuolus iga riigi arengut soosivate eeskirjadega.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Diplomaatia, läbirääkimised. Keegi ei taha sõda. 

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Loomulikult on energiasäästlik elulaad õigustatud. Küsimus on mille arvelt. Uurimused näitavad, et säästulambid on antud hetkel veel vale sagedusega valgus  ja teevad inimese tervisele liiga. Kindlasti see areneb. Euroopa peab tegelema inimeste tervisega ja seda väga tõsiselt. Kindlalt veendunud Eesti peab jääma puhtaks maaks. Kui see tolmuimeja võimsus piirang on põhjendatud ja teeb tervisele head, noo näiteks, et mikro osakesed ei pääse uuesti lendu, siis on see õigustatud. Aga inimeste endi teadlikus on olulisem.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Need on teemad mis mind väga huvitavad, aga kogu eesti saadikut koostöö nimel ka lisab.

1. Energeetika. Alustasin kodaniku algatusena www.eestiinimesed.eu  Kuulun tastuvenergia klubisse, toetan igati Lilleküla seltsi tegevust.

2. Põllumajandus.  Eesti peab jääma puhtaks maaks. Kasvatan ise erinevaid kultuure. Toit = Tervis. Ühistud maaelu tulevik. 

3. Tervishoid. Loodustarkus ja uus tehnoloogia peavad käima käsikäes. Teadlikuse tõstmine juba maast madalast.

4. Maavarad. Meie maavarad peavad teenima Eesti inimeste huve. Me saame jälle põlevkivi energeetikas maailma juhtivaks maaks. 

5. IT. Meie potentsiaal on kindlasti suurem. Innovatiivsus olgu toetatud. Lubamatu on intelekti väljavool.

6. Kodaniku ühiskond. Meie inimesed peavad ärkama. Kodaniku julgus, valjuhäälselt välja ütelda probleem ja seista selle lahenduse eest.