Andrus Karnau: gaasi embuses

Andrus Karnau Foto: Pm

Leedu ujuv LNG-terminal kannab nime Independence. See võtab päris hästi kokku Balti riikide või vähemasti kindlasti Eesti ja Leedu valitsuse pikaajalised eesmärgid gaasituru korraldamisel. Nii poliitiline kui ka majanduslik sõltumatus. Iseseisvus, kui soovite. Leedu ujuvterminal peaks hakkama tööle selle aasta lõpul. Klaipeda kaudu suudaks see rahuldada viiendiku Leedu gaasivajadusest. Seda võiks jätkuda ka Eestisse ja Lätisse, kuid Balti riikide gaasitrassid on ehitatud pigem vastu võtma Venemaalt tulevat kütust ja seda kohalikes vabariikides tarbijateni viima.

Eesti püüdlused vabaduse ja sõltumatuse poole pole gaasimajanduses nii kaugele jõudnud. Meil on ikka veel pooleli kõnelused Soomega, et leppida kokku veeldatud maagaasi (LNG) terminali asukoht. Viimane avalik sõnum ütleb, et terminale tuleb kaks, üks ühele ja teine teisele poole lahte, ning neid hakkab majandama üks ettevõte. Kõneluste pidajad on kaks ettevõtet: Alexela ja Gasum. Valitsuste järelevalve all loomulikult.

Pikalt veninud kõnelused kahe naabri vahel pole viinud kuhugi. Soomlastel pole ehk kuhugi kiiret, aga eestlastel on, sest oleme ise seadnud endale riiklikult olulise tähtaja. Eesti Gaas peaks olema juba leidnud ostja põhivõrgule tuleva aasta alguseks. Et ostja tausta ametlik kontroll enne aastavahetust lõpule viia, peaks tehing toimuma lähiajal. Seda juhul, kui ostjaks on keegi teine peale Eesti riigifirma. Raha võtab gaasituru olukorra hästi kokku. Mullusuviste andmete järgi on Leedu maagaasi hulgihind Euroopa kõrgeim. Läti oli selles nimistus neljandal ja Eesti viiendal kohal. Ühe eksperdi hinnangul võiks Leedu terminal anda riigile läbirääkimistel Gazpromiga nii palju jõudu juurde, et maagaasi hind langeks 20 protsendi võrra. Sel juhul saaks Leedu osta Venemaalt gaasi, mille hinnatase oleks võrdne Eesti ja Läti omaga. Kui selline terminal oleks ka Eestis, siis saaks küsida paremat hinda, olla vaba Vene riigifirma diktaadist.