Sotsiaalkomisjon lööb ravimite jae- ja hulgimüügi lahku

Foto: Toomas Huik / Postimees

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas täna teha apteegikorraldust muutvasse eelnõusse muudatuse, mille kohaselt ei tohi üldapteegi tegevusluba olla ravimite hulgimüügi, tootmise ja tervishoiuteenuste osutamisega tegelevatel ettevõtetel ega ka ettevõtetel, kes on nendega valitseva mõju kaudu seotud.

Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Heljo Pikhofi sõnul otsustas komisjon üksmeelselt lahutada ravimite jae- ja hulgimüügi, et tagada suurem ravimite valik, hinnakonkurents ja ravimite parem kättesaadavus patsientidele. «Eesmärk on muuta ravimite turg läbipaistvamaks ja vähendada suurte hulgimüüjate mõju apteekides töötavate proviisorite üle,» ütles ta riigikogu pressiteenistuse teatel.

Muudatusettepaneku kohaselt saab ravimiamet õiguse küsida konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist. Valitsevat mõju omavatele ettevõtetele antakse nõuetega vastavusse viimiseks kolmeaastane üleminekuperiood.

Ajutise piirangu üle jätkatakse arutelu

Samas lükkas komisjon edasi otsuse langetamise küsimuses, kas kehtestada apteekide asutamise piirangute kadumise järel poolteiseks aastaks ajutine regulatsioon, et takistada apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal. Komisjon jätkab üleminekuregulatsiooni arutamist esmaspäeval.

Apteegikorraldust muutvast eelnõust võttis komisjon juba üleeile välja palju vaidlusi tekitanud omandipiirangu, mille järgi võinuks apteeki pidada vaid proviisor, ning asukohapiirangu, mille järgi oleks ühes hoones võinud tegutseda ainult üks apteek. Komisjonil on eelnõu menetlemisega kiire, sest 9. juunil jõustub riigikohtu otsus, mis üle kaheksa aasta kehtinud apteekide asutamise piirangud tühistab.

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liikme Tanel Terase sõnul pole ükski praegune suurtegija varjanud, et asutamispiirangute kadudes kavatsetakse investeerida linnadesse ja avada seal uusi apteeke.

«Seega, kui sarnaselt asutamispiirangute kehtestamise ja jõustumise vahelise ajaga avatakse linnades näiteks 50 apteeki, siis arvestades maa-apteekide üldiselt lühemat lahtiolekuaega, tähendaks see olulist mõju apteegiteenuse kättesaadavusele maapiirkonnas ja seda kindlasti negatiivses mõttes,» ütles ta eile Postimehele. Ta lisas, et ettevõtjad ootavad riigikogult nüüd selget sõnumit, mis apteegisektoris toimuma hakkab, ehk kas suure nõudlusega piirkondades piiratakse apteekide arvu.

Sotsiaalkomisjoni laual olev ettepanek ei tooks olukorda siiski lõplikku selgust. Nimelt on kõne all võimalus kehtestada 2015. aasta lõpuni ajutine regulatsioon, mille järgi saaks suuremates ehk üle 4000 elanikuga omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Muudatus annaks sotsiaalministeeriumile lisaaega, et rahulikult välja töötada ja asjaosalistega läbi arutada uued võimalikud piirangud, mis hakkaksid kehtima järgmise aasta lõpus.

Samas pole komisjoni esimehe sõnul välistatud, et üleminekuregulatsiooni kehtestamine võib taas tekitada vastuolu põhiseadusega ja muuta uute apteekide avamise läbipaistmatumaks.

Suurtest linnadest kaovad haruapteegid

Sotsiaalkomisjon on teinud eelnõusse muudatuse, mille järgi saab vähendatud nõuetega haruapteeke edaspidi asutada vaid alla 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas. Linnas juba asuvatele haruapteekidele antakse viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul peavad apteegid viima oma tegevuse vastavusse põhiapteegi nõuetega.

Komisjoni hinnangul aitab muudatus tõsta linnades teenuse kvaliteeti ning toetab teenuse kättesaadavust ka väiksemates omavalitsustes, sest haruapteegile kehtivad vähendatud nõuded.

Eesti Apteekrite Liidu esinaise Ülle Rebase sõnul on liit põhimõtteliselt nõus, et võrdse konkurentsi huvides võiksid linnades tegutseda ainult üldapteegid, ning ka viieaastane üleminekuaeg võimaldab haruapteegid tema sõnul üldapteekideks ümber korraldada. Samas soovitab Rebane sotsiaalkomisjonil üle vaadata elanike arvu piir ning lubada uusi haruapteeke asutada vaid alla 2000 elanikuga linnades, et kaitsta väikelinnades tegutsevaid proviisorite apteeke.

Apteekide ühendust juhtiv Terase leidis aga, et erinevalt komisjoni eesmärgist halvendab muudatus apteegiteenuse geograafilist kättesaadavust, sest haruapteekide ümberkujundamine tekitab suurema vajaduse proviisorite järele ja tõenäoliselt hakatakse neid suurema palgaga meelitama just maalt.

Veel on apteegipiirangute eelnõusse lisatud nõue, et linnas paiknev üldapteek peab olema avatud vähemalt 40 tundi nädalas. Väiksematest muudatustest toetab sotsiaalkomisjon ka apteegibussi regulatsiooni kehtestamist, maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmist, väikesaartel apteegi avamise lihtsustamist ning proviisorite ja farmatseutide lugemist tervishoiutöötajateks.

Riigikogu ette jõuab apteegipiirangute eelnõu kolmapäeval ning päev hiljem toimub muudatuste lõpphääletus.