Ametnike jahmatav küsimus – kust võtta kaks miljardit krooni?

Veeteede ameti juht Andrus Maide. Foto: Küllike Rooväli

Postimehe valduses olevad materjalid annavad üsna jahmatava pildi sellest, kuidas veeteede ameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud jäämurdjat planeerides asju ajasid.

Veeteede amet (VTA) sõlmis 2007. aasta detsembris Soome firmaga Aker Arctic Technology (AARC) jäälõhkuja projekteerimise lepingu ja kandis ka kohe lihtsalt ettemaksuna firma arvele 1,28 miljonit eurot. Sisuliselt andis Eesti Soome äriühingule tasuta krediiti, sest esimese tegelikult tehtud töö eest maksis riik firmale veel 360 000 euro­t, tasaarveldades vaid 90 000 eurot ettemaksust.

Kurva tõsiasjana selgus vaid mõni kuu pärast projekteerimislepingu allkirjastamist, et riigiametnikel polnud õrna aimugi, mis raha eest ikkagi see vähemalt kaks miljardit krooni maksev laev ehitada. Siis tunnistaski VTA peadirektor Andrus Maide ühel nõupidamisel, et raha jäälõhkuja ehitamiseks ei paista kusagilt.

«Tuleks väga konkreetselt otsustada, kas lõpetada ära ja see kõva häälega välja öelda,» lausus ta. «Aga kui me lõpetame, siis tuleb arvestada, et Eestil pole 2011. aastal üldse jäämurdjat võtta.»

Koosolekul selgus, et riigil polnud laeva ehituse rahastamiseks tegelikult algusest peale mingit tõsiseltvõetavat plaani – hakati lihtsalt suure hurraaga projekteerima laeva, mis pidi valmima juba 2010. aasta 31. detsembriks. 2007. aasta lõpus ja 2008. aasta algul polnud tegelikult ka veel masu ning eelarveprognoosid pakatasid optimismist – raha polnud sellegipoolest.

Maide survestas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) nii kuis jaksas, teatades, et kui 2008. aasta mais laeva ehitamise riigihanget välja ei kuulutata, peab VTA hakkama trahve maksma. Asekantsler Eero Pärgmäe tunnistas, et mais kindlasti hanget ei tule.

«Minul on graafik taga, mina maksan lihtsalt trahve,» lausus Maide. «Ma saan selle eest 100 miljonit trahvi.» Sellist sanktsiooni tegelikult lepingus polnud ja Maide valetas Pärgmäele.

Tõsi on siiski see, et juba 2008. aasta mais pidi riik vastavalt projekteerimislepingule kuulutama välja hanke jäälõhkuja ehitaja leidmiseks ja venitamise eest olid ette nähtud sanktsioonid. Keegi polnud mõelnud aga sellele, kust võtta laeva ehitamiseks raha.

Maide teatas, et normaalne oleks võtta sellise kaks miljardit krooni maksva laeva soetamiseks laenu, aga riik ei luba.

Pärgmäe pakkus aga välja, et laeva võiks võtta selle ehitajatehaselt liisingusse. «Jäälõhkuja jääks küll kellegi teise omaks, aga me lihtsalt liisime seda pikaajaliselt ja ostame lõpuks välja,» pakkus asekantsler.

VTA ja Soome projekteerimisfirma leping sisaldab teatud juhtudel sanktsioone, mis jäävad küll 100 miljonist kroonist väga kaugele. Samas ei näinud leping ette ennetähtaegse lõpetamise võimalust ja sellega kaasnevaid sanktsioone juhul, kui riigil pole laeva ehitamiseks lihtsalt raha.

Sellegipoolest maksis VTA Soome firmale veel 2012. aasta jaanuaris 50 000 eurot lepingu edasise pikendamise ja sellega seotud kulude katteks. Nüüd, kui riik otsustas lepingu AARCga lõpetada, sai firma veel 150 000 eurot lepingu lõpetamise kompensatsioonina – need summad tasaarveldati kunagise ettemaksuga.

Kokku kirjutas Eesti seoses jäälõhkujast loobumisega korstnasse 700 000 eurot juba tehtud tööde, lepingu pikendamise ja nüüd siis selle lõpetamise kuluna. Ministeeriumi teatel on AARC nõus tagastama allesjäänud osa ettemaksust ehk ligi 800 000 eurot – firmale on esitatud ka arve, mille tagasimakse tähtaeg on 24. mai.

Asekantsler Pärgmäe tunnistas mõne nädala eest Postimehele, et VTA ostis tegelikult juba olemasoleva projekti kohendamise enda vajadustele. Niisiis kinnitas ta, et AARC-l oli projekt riiulilt võtta, mis andis talle ka riigihankel teiste ees eelise.

Juba oktoobris 2006 ehk mitu kuud enne projekteerimise riigihanget saatis AARC VTA-le jäälõhkuja eskiisjoonised. Postimehe anonüümseks jääda sooviva allika hinnangul tunnistas Pärgmäe nüüd, aastaid pärast riigihanget, esmakordselt, et riik tegi suunatud hanke. «Ka need joonised kinnitavad, et kõik oli juba enne hanget valmis tehtud,» ütles allikas.

Loe edasi Postimees Plussist