/nginx/o/2014/05/07/3010870t1hf953.jpg)
Eelmisel esmaspäeval kirjutas Tallinna linnapea Edgar Savisaar, et Tallinna linn soovib hakata Tallinna prügila ainuomanikuks, oodates sellest kvaliteetsemat teenust odavama hinnaga. Paraku ei ole artiklis väljendatud mõtted kooskõlas jäätmeseadusega ning eksivad ka olukorra kirjeldamisel.
Samal päeval tegi Tallinna ringkonnakohus otsuse, millega keelas jäätmete prügilasse saatmise. Nimelt kehtestas Tahkuranna vald korraldatud jäätmeveo hankel nõude vedada elanikelt kogutud prügi ladestamiseks Paikre prügilasse. Nii esimese kui ka teise astme kohus asus seisukohale, et selline prügi suunamise nõue on õigusvastane, sest on vastuolus jäätmehierarhia ja taaskasutamise eelistamise põhimõtetega.
Jäätmeseadus sätestab selgelt, et jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Selles valguses tundub olukord tragikoomiline – üks omavalitsus tahab kulutada suuri summasid, et soetada endale prügila, ja teised omavalitsused ei pea paljuks tulutult kulutada tuhandeid eurosid kohtuskäimisele ainult selleks, et tõestada seadusega määratud keskkonnahoiunõuete järgimise ebavajalikkust.
Vaba turukonkurents ja mõistlikult rakendatud prügiladestamise saastetasud on võimaldanud Eestisse lühikese ajaga luua moodsad taaskasutustehnoloogiad. Segaolmejäätmed saab suunata masspõletuse kaudu energiaks või jäätmekütusetehase kaudu sisendiks tsemenditööstusele; liigiti kogutud jäätmed lähevad ringlusse.
Eesti jäätmesektoris toimib terav konkurents tõhusaimate lahenduste pakkumisel ning siiani on omavalitsused aktsepteerinud konkurentsil baseeruvat olmejäätmeveo korraldust. Elanikele on see kaasa toonud väiksemad prügiarved ning kvaliteetsema teenuse. Kuigi Tallinna linnapea väidab oma artiklis, et prügiarved on hakanud perede eelarvesse sööma tõsiseid auke, on need tegelikult nii väikesed, et ligi 70 protsenti korterites elavatest elanikest ei oska prügiarve suurust nimetada. Kui veidike aidata – prügiveo kulu kuus perele on võrreldav tassi kohvi hinnaga.
Jäätmekorraldus on üks KOV ülesandeid. Ta peab korraldama elanike olmejäätmete veo, kehtestades jäätmemajanduse nõuded ja valides elanikele hanke korras soodsa jäätmevedaja.
Kõik toimiks hästi, kui vahepeal poleks euroraha toel rajatud nii palju omavalitsustele kuuluvaid prügilaid ja jäätmekeskusi. Suur euroraha ja väikesed omafinantseeringud on võimaldanud rajada mitmeid omavalitsustele kuuluvaid jäätmekeskusi (nimetagem siin Paikuse, Rakvere, Kudjape, Hiiumaa, Narva, Rapla), mis on küll monumendiks oma ajale, kuid mastaapsuses ja tehnoloogias ei suuda ühiskonnale lisaväärtust luua ning seisavad kasutult.
Need investeeringud on kaasa toonud kohalike omavalitsuste üha suurema soovi sekkuda ettevõtlusse ning siiani kasutuses olnud ja madalamad jäätmeveo hinnad toonud korraldatud jäätmeveo mudel on ohus. Ise sean reeglid, ise teen ja ise kontrollin? Elu on näidanud, et kui omavalitsus seab targalt jäätmehoolduse reeglid, teenust osutavad konkurentsi korras professionaalsed ettevõtjad ja reeglite täitmise üle teevad ametkonnad järelevalvet, siis võidab nii inimene, keskkond kui ka omavalitsus ise.
Kui kaua peame elus hoidma omavalitsuste euroraha toel tehtud investeeringuid, mis piiravad konkurentsi, eiravad keskkonnanõudeid ja toovad elanikele suuremad kulud? Äkki oleks omavalitsustel aeg lõpetada ettevõtja mängimine ja hakata jäätmehooldust korraldama? Ehk tegema seda, mis on seadusega kohaliku omavalitsuse ülesanne.