8 küsimust kandidaadile: Natalja Kitam

Natalja Kitam. Foto: Михкель Марипуу

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Sotsiaaldemokraatide viies number Natalja Kitam leiab, et Euroopa Liit peaks  kiiremas korras vaatama  üle oma idapartnerluspoliitika. «See on läbikukkunud, kaasa arvatud sellepärast, et see oli kitsa ringi ametnike töö ja vastutus.  Eesmärgid ja väärtused peaksid olema paigas, inimkeelde tõlgitud ning selgelt kommunikeeritud liikmesriikidele, naaberriikidele ja Venemaale.»

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Minu esimene valik on kolmas tee, ent kui peaks tekkima vajadus reageerida sise- või välisohtudele, peame olema valmis minema neljandat teed pidi. Muutuvas Euroopas ei ole kõige tähtsam see, milline konkreetne tee valitakse; peamine on ühine eesmärk, mille poole liigume ning ühised väärtused, kuidas me sinnapoole liigume. Minu nägemuses on meie ühised väärtused inimeste heaolu, turvalisus ja tugev ühtne välispoliitika. Loodan, et 2018 aasta Eesti eesistumise ajal saame välja tulla kindla plaaniga. Väikesele riigile nagu Eesti on kasulikum läbipaisvate ja selgete reeglitega tugev Euroopa kui suurte riikide tagatoa kokkulepete Euroopa.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

NATO olemasolevat kaitsevõimekust ei ole vaja dubleerida, ent Euroopa Liit peab olema suuteline osalema oma lähiümbruse või vahetu huvisfääri riikide kriiside ennetamisel ja lahendamisel. Kindlasti peab leidma viise, kuidas juba loodud võimakusi – näiteks Euroopa Lahinggrupid – eesmärgipäraselt kasutada. Oluline on leida lahendused sellele, kuidas Euroopa ja NATO kõige tulemuslikumalt kaitsealast koostööd saaks teha.  

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Seda küsimust lahendamata on edasine areng sisuliselt võimatu. Nagu on kirjas SDE programmis, toetama Euroopa Liidu (eurotsooni) iseseisvat eelarvet, mis ei sõltu liikmesriikide sissemaksetest. Senine valdavalt liikmesriikide sissemaksetel põhinev eelarve annab tõuke omakasupüüdlikeks tagatoa kokkulepeteks, mis pärsib mitmete EL-i ühispoliitikate piisavat rahastamist. Eelarve tulupool peaks moodustuma üle-Euroopalistest maksudest, sealhulgas finantstehingumaksust ja CO2 heitgaaside maksust.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Enne kui midagi suurendada  või vastupidi, vähendada, oleks vaja teha senise audit, kaasates ka huvigruppide esindajaid. Valdkonnas, kus ma ise olen töötanud näen, et tõde peitub detailides, kogu asja võib kraavi ajada viimane lüli   - euroraha jagamiseks kokku kutsutud komisjoni  liikmete kompetentsus ja otsustamise viis. Lisaks veel aruandlusega seotud bürokraatia, mis on meeletu ning võtab 70% projektijuhi jõupingutustest. Mis puudutab lõimumist, siis ütlen ausalt, et EL, kes rahastab seda programmi oma vahenditest, näeb peamise sihtrühmana uusi immigrante ning  on valmis rahastama meetmeid, mis on suunatud neile, kes on Eestisse sisse rännanud vähem kui 5 aastat tagasi. Seega meetmed ( keeleõpe, ühise infovälja loomine, koostööd toetavad projektid jms), mis on suunatud suuremale osale venekeelsetest elanikest, kes on tulnud Eestisse varem, või isegi siin sündinud, jäävad  euroraha toetustest ilma. Alati võib lubada et küsime EL-st juurde või võtame riigi taskust, aga loogiline oleks jätta see otsus riigile, kellele  meede on suunatud. Vähem kui 5 aastat tagasi Eestisse tulnud immigrandid ( circa 20 000)  ja  venekeelne vähemus (circa 300 000) on meeletult ebaproportsionaalsed, nende vajadused (ka keeleõppes) on väga erinevad.

Programmist:

Lisaks valitsusele tuleb ka Eesti esindajatel Euroopa Parlamendis töötada selle nimel, et liidu ühine eelarve keskenduks senisest palju enam tulevikku suunatud valdkondadele – ettevõtluse ja teaduse arendamisele ning üleeuroopalist väärtust loovatele projektidele. Peame oluliseks tegeleda bürokraatia vähendamise, üleeuroopalise sotsiaalse mõõtme tugevdamise ning ühtse välis- ja kaitsepoliitikaga.

Ühtekuuluvuspoliitika on ja jääb Euroopa Liidu peamiseks vahendiks, mis aitab tasandada liikmesriikide vahelisi arenguerinevusi. Sotsiaaldemokraadid peavad vajalikuks kasutada 2014. aastal alanud eelarveperioodil Euroopa Liidu eelarvest laekuvat raha senisest vastutustundlikumalt. Eelkõige tuleb vahendeid suunata valdkondadesse, mis aitavad lahendada ühiskonna ees seisvaid strateegilisi probleeme, nagu näiteks töövõimetuspensioni süsteemi reformimine.

Peame oluliseks euroraha võimalikult efektiivset kasutamist, mitte selle “ärakasutamist.” Selleks tuleb raha suunata ainult jätkusuutlikesse projektidesse ning vältida euroraha jagamisel lähtumist abi taotlejate erakondlikust kuuluvusest. Seisame toetuste jagamise läbipaistvuse ning kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna parema kaasatuse eest.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Lisaks valitsusele tuleb ka Eesti esindajatel Euroopa Parlamendis töötada selle nimel, et Liidu ühine eelarve keskenduks senisest palju enam tulevikku suunatud valdkondadele – ettevõtluse ja teaduse arendamisele ning üleeuroopalist väärtust loovatele projektidele. Peame oluliseks tegeleda bürokraatia vähendamise, üleeuroopalise sotsiaalse mõõtme tugevdamise ning ühtse välis- ja kaitsepoliitikaga.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liit peaks  kiiremas korras vaatama  üle oma idapartnerluspoliitikat. See on läbikukkunud, kaasa arvatud sellepärast, et see oli kitsa ringi ametnike töö ja vastutus.  Eesmärgid ja väärtused peaksid olema paigas, inimkeelde tõlgitud ning selgelt kommunikeeritud liikmesriikidele, naaberriikidele ja Venemaale. Mitte ainult poliitikutele, vaid ka tavainimestele. Selle juures peab ka silmas pidada üht lihtsat tõde –   mitte  tugevdatud sõjavägi piiridel ja erinevad majandus sanktsioonid, vaid eeskätt  sõltumatu (tasakaalustatud) energiaturg ja  läbimõeldud ning kooskõlastatud  ühine finantspoliitika tagab Euroopa Liidule selle, et Venemaast saab meile võrdväärne partner mitte santažeerija. Venemaa püüab praeguses situatsioonis kokku leppida Prantsusmaa ja Saksamaaga, sest nafta- ja gaasitorude kinni keeramine tähendaks nende  majandusele kiiret ja pöördumatut katastroofi ning  teiselt poolt 2 riigijuhiga rääkides saab kogu EL-i patiseisu viia.

Töötades välja kiirreageerimise meetmed ei tohiks kunagi seda ära unustada.  Olen erinevate poliitikute ja ekpertidega vesteldes rääkinud, et kahjuks, juhul kui ühes riigis leitakse nafta ja gaas enne kui  toimib demokraatia, töötab see edaspidi avatud ühiskonna arengule vastu. See on sama võimas kui gravitatsioon, sa võid oma palli visata õhku nii palju kui tahad, aga ta maandub ikkagi. Võim naftariigis kontsentreerub kitsa ringi inimeste kättes, kes viskavad palli isalt pojale ja sõbralt sõbrale. Demokraatia, inmõigused, sõnavabadus, vabad valimised, on sellise riigi toimimiseks ebavajalikud - saab ka ilma. Nõudlus nende järgi tuleb siis kui nafta hind turul langeb. Sinnamaani on sanktsioonid mitte nuga, vaid kahe terava otsaga nool. Siin jõuan jälle selle mõtte juurde, et miks poliitika peaks olema tavainimestele hästi ja ühiselt arusaadav. Lähiajal võib meil vaja minna ühiskondlikku kokkulepet, et me loovutame osa oma majanduslikust heaolust ja mugavusest oma vabaduse, arengu ja strateegilise tuleviku nimel.

Ja veel lõpetuseks Venemaa kaasmaalaste kaardist ja propagandast.

„Ära võitle  propogandisti vastu  oma propogandaga, tema toob sind oma tasemele ning võidab kogemusega“.  Eesti saab teha siin oma venekeelsete elanike jaoks seda, mida Venemaa kunagi ei tee. Edendada võrdset kohtlemist, panustada majanduse arengusse regioonides. Väärtustada neid nii palju et informeerida riigi asjadest ja anda ka sõna. Sellele aitaks kaasa venekeelne multimeedia telekanal rahvusringhäälingu raames, parem hilja kui liiga hilja.

Kokkuvõtteks,

Siseriskide maandamine:

Võrdse kohtlemise edendamine, selge poliitika eesmärkide kommunikeerimine ( toimiv kodanikuühiskond, avatud dialoog).

Strateegilised sammud:

Peaks toetama  jõulisemat energiasäästumeetmete ja taastuvenergia kasutamist, võrguinfrastruktuuri arendamist ja ühisrinde moodustamist energiat importivate riikide vastu.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Mis peaks olema EL-i kompetents ja mida peaks otsustama liikmeesriik ise on igavene teema ning hea tasakaalu leidmine igas valdkonnas tagab sellele strateegilise arengu.  Mõlemad küsimused on esile toodud ja need konkreetsed meetmed annavad suure energiasäästu kogu EL-i mastaabis. Just sellel tasemel saab sendid ja kilovatttunnid kokku lüüa ning otsused vastu võtta. Sellest kuivõrd tähtsad on energiaturu küsimused välispoliitika ja demokraatia seisukohast tervikuna, vastasin elmistes nvastustes.

Programmist: «Euroopa Liit sõltub energiat eksportivatest ebademokraatlikest riikidest, kulutades igal aastal sadu miljardeid eurosid energiakandjate impordile. See raha tuleb jätta Euroopa Liitu.

Euroopa Liidu 2030 a. kliima ja energiaraamistik peab olema realistlik ja ühtlasi ambitsioonikas. Toetame Euroopa Liidu õiguslikult siduva kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist aastaks 2030 55%, taastuvate energiaallikate eesmärgi kehtestamist 45% energia lõpptarbimisest ja 40% energiasäästu eesmärgi sätestamise üle-Euroopaliselt“

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Inimõigused

Julgeolek ja kaitse

Areng

Tööhõive ja sotsiaalvaldkond

Tööstus, teadusuuringud ja energeetika

Kultuur ja haridus