/nginx/o/2009/08/07/218091t1hf778.jpg)
Täna loositi välja Erna retke võistkondade stardinumbrid ning korraldajate kinnitusel on tänavune võistlus raskusastmelt eelmistest märksa keerulisem.
Seekordne Erna retk tuleb varasematest keerulisem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
4.-7. augustini toimuval Erna retkel osaleb kokku 27 võistkonda, vahendas ürituse pressiesindaja.
Välisvõistkondi on sel aastal maailma üht raskeimaks peetavat sõjalis-sportlikku võistlust alustamas kuuest riigist. Soome, Rootsi, Saksamaa on esindatud kahe võistkonnaga, Taanist, Belgiast ja Leedust on võistlustel üks neljaliikmeline esindus.
Erinevalt eelmisest aastast toimub Erna retk taas neljal päeval ning on raskusastmelt oluliselt keerulisem.
Lisaks kohustuslikele ülesannetele, saavad tänavusel Ernal võistlejad valida ka vabatahtlike ülesannete vahel ning teenida nende läbi lisapunkte. Erna Seltsi presidendi Meelis Rätsepa sõnul tuleb võistlus sel aastal elulähedasem ning võistlejatel tuleb lisaks raske trassi läbimisele enam kasutada oma pead ja teha õigeid valikuid.
Tänavuaastase Erna retke raskusastet hinnates võivad Rätsepa arvates kõik trassi läbinud võistkonnad end juba võitjaks pidada. Uudne on tänavu Salmistu randa tehtav meredessant, kuhu võistkonnad ei maabu enam eraldi, vaid ühtse lahingkompaniina.
Traditsioonilised on aga sõduritarkused, millega võistlejail tuleb kokku puutuda. Need on laskmine, mineerimine ja demineerimine, esmaabi andmine, lõhkekehade ja käsitulirelvade tundmine, kaardi- ja vastase tegevuse analüüs, erinevad linnalahingu elemendid, orienteerumine ning uudsena sel aastal ka ujumine.
Kaitseväe, Kaitseliidu ja Erna Seltsi korraldatud võistluste ülem on Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste, kohtunikud aga Põhjala sinibaretid.
Erna retkega meenutatakse 1941 aasta sõjasuvel Soomest Eestisse saabunud eesti vabatahtlike luurerühma tegevust Eesti tagalas, mis oli esimene organiseeritud relvastatud vastupanu Eesti okupeerinud kommunistlikule diktatuurile. Hiljem pataljoniks formeeritud Erns võitlejad osalesid Tallinna vabastamisel ja Muhu- ning Saaremaa vabastuslahingutes.