Apteekide ühenduse juht: apteegisektorit võib oodata tume tulevik

Tanel Terase Foto: SCANPIX

Eesti Apteekide Ühenduse juhatusse kuuluv Tanel Terase leiab, et parlamendi sotsiaalkomisjonis apteegikorraldust muutva eelnõu arutelul seni toetust leidnud muudatused ei ole apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks piisavad ning kui parlament ei suuda juba lähinädalatel piirata apteekide geograafilist paiknemist, on apteegisektori lähitulevik tume.

Terase ütles Postimehele, et sotsiaalkomisjonis eile heaks kiidetud muudatused on sisuliselt abistava iseloomuga meetmed, mis üksinda tulemust ei too.

Tema sõnul on näiteks maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmine tubli algatus, samas aga ebapiisav abinõu. «See on piiratud ajaperioodiga toetus. Kui toetus lõpeb, siis ei taga miski apteekrile apteegi majanduslikku jätkusuutlikkust. Seega on tegu maapiirkonnas apteegiteenuse subsideerimise näilise asendusregulatsiooniga, mis reaalset mõju ei too,» ütles ta.

Samuti nimetas Terase toredaks apteegibussi võimaluse loomist, kuid ütles, et see nõuab suurt investeeringut. «Juhul, kui maapiirkonnas ei ole nõudlust, mis investeeringu tasuvaks muudaks, siis ei ole põhjust arvata, et apteegibuss maapiirkonnas ravimiabi kättesaadavust stabiilselt tagaks,» märkis ta ja lisas, et kõne alla võiks see tulla juhul, kui sotsiaalministeerium toetaks apteegibussi tegevust.

Veel viis sotsiaalkomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt saab vähendatud nõuetega haruapteeke edaspidi asutada ainult väiksemates ehk alla 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas. Linnas juba asuvatele haruapteekidele antakse viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul peavad apteegid viima oma tegevuse vastavusse põhiapteegi nõuetega.

Haruapteekide ümberkujundamine tekitab Terase sõnul täiendava proviisorite vajaduse, mis tähendab, et kuskilt tuleb töötajad leida. «Tõenäoliselt hakatakse suurema palgaga meelitama maapiirkonna proviisoreid, mistõttu selline muudatus kahjustab kindlasti apteegiteenuse geograafilist kättesaadavust. Ilmselt muutuvad ka apteegid seetõttu väiksemaks, kui nad praegu on,» ütles ta.

Sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu on ajendatud riigikohtu mullusest otsusest, millega tunnistati apteekide üle kaheksa aasta kehtinud asutamispiirangud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Otsus jõustub 9. juunil.

Terase sõnul pole ükski tänane suurtegija varjanud, et piirangute kadumisel kavatsetakse investeerida linnadesse ja avada seal uusi apteeke. «Seega kui sarnaselt asutamispiirangute kehtestamise ja jõustumise vahelise ajaga avatakse linnades näiteks 50 apteeki, siis arvestades maa-apteekide üldiselt lühemat lahtiolekuaega, tähendaks see olulist mõju apteegiteenuse kättesaadavusele maapiirkonnas ja seda kindlasti negatiivses mõttes,» lausus ta.

Tema kinnitusel ootavad ettevõtjad riigikogult selget sõnumit, mis hakkab apteegisektoris toimuma. «Kui seadusandja ei anna homme selget sõnumit, kas suure nõudlusega piirkonnas hakatakse tulevikus apteekide arvu piirama, siis oleks see väga valus löök ettevõtjatele, kui seda tehtaks näiteks kolm aastat pärast investeeringute tegemist,» märkis ta.

Terase lisas, et apteekide ühenduse hinnangul tuleks reguleerida turuosaliste arvu ja piirkondlikku paiknemist, nagu haigekassa teeb teiste tervishoiuteenuste puhul. Samas ei saa tema sõnul olla päris kindel, kas kõik osapooled sellest vajadusest ühtmoodi aru saavad.

«Kui see teadmine saabub aga kunagi tulevikus ja sellest lähtuvalt tegudele alles siis asutakse, saab see olema keeruline, kui mitte võimatu. Seega, kui seadusandja ei suuda 9. juuniks kehtestada meetmeid, mis piiravad apteekide geograafilist paiknemist, siis on apteegisektori lähitulevik tume, eriti arvestades, et palgataset kruvib üles ka vähendatud mahus koolitustellimus proviisoritele ja farmatseutidele,» sõnas ühenduse juht.

Parlamendi sotsiaalkomisjon jätkab muudatuste arutamist homsel istungil.