Terapeut Kait Sinisalu: abielusisene seksuaalne vägivald vajab rohkem tähelepanu

Eesti Naiste Tugikeskuste terapeut Kait Sinisalu ütles seksuaalvägivalla konverentsil, et Eestis ei räägita peaaegu üldse abielusisesest seksuaalsest vägivallast, kuigi see on väga oluline. Sinisalu puutub oma töös peamiselt kokku lähisuhtevägivalla ohvritega ning saab oma kogemusele tuginedes öelda, et vägivaldses paarisuhtes on vähemalt 80 protsendil juhtudest vägivald ka seksuaalne. 

Eesti naiste varjupaikade esindaja selgitusel on abielusisese seksuaalsest vägivalla mõistmine ohvritele raske, sest nad ei taju, et pole juhtunus ise süüdi. «Ausalt öeldes on Eestis ikka veel küllaltki meestekeskne ühiskond, kuigi me areneme suurte sammudega. Naised arvavad, et nende kohus on olla abikaasaga vahekorras ja nad siiralt usuvad seda, sest nii on alati olnud,» selgitas Sinisalu.

Näiteks ütlevad ohvrid tihti esimese asjana, et suhtes on seksiga kõik korras. Palju kasutatakse väljendit «abielukohus». Vägistamisega seostakse jõhkrat vägivaldset kallaletungi ja üldjuhul seksuaalvägivallaga ohvrid end ei identifitseeri, sest nad ei tea, mis see on.

Islandi Ülikooli esindaja Hildur Fjóla Antonsdóttir tutvustas Islandis läbiviidud uuringut, mille järgi 27 protsenti seksuaalvägivalla ohvritest olid rünnaku ajal teadvusetus olekus või magasid.

Antonsdóttiri sõnul on alkoholi tarbimine ja seksuaalkuriteod lähedalt seotud. «Meil on Islandil alkoholiga palju probleeme nagu ilmselt kõikides Põhja- ja Ida-Euroopa riikides.»

Tema sõnul on tihti raske seksuaalvägivalla juhtumeid uurida, sest tunnistajad ei ole alati rünnaku ajal kained või ei mäleta täpselt, mis juhtus. Kõige suurem tõenäosus kurjategija kätte saada on siis, kui ohver pöördub politseisse samal päeval.

Suur osa ohvritest reageerib Islandi Ülikooli uuringu järgi rünnakule tardumisega. Alguses paluvad nad lõpetada. Kui seda ei juhtu, siis hakkavad tihti nutma või tarduvad, sest ei suuda uskuda, mis nendega toimub.

Islandil nähakse näiteks ka pornograafiat vihakõne ja diskrimineerimisena, eriti just naiste suhtes.

«Ma tervitaksin seda, et Eestis tõuseksid seksuaalkuritegude arvud, sest see näitab, et lõpuks ometi usute lapsi ja naisi, kes tulevad esile ja ametliku kaebuse esitavad,» ütles Simon Snell, koolitaja-konsultant seksuaalvägivalla teemal Suurbritanniast praegu toimuval seksuaalvägivalla teemalisel konverentsil.

«Kui meil numbrid kasvama hakkasid, öeldi meile, et Suurbritannia on kohutav koht, sest seksuaalkuriteod on hakanud kasvama! Me ütlesime, et ei, see on märk sellest, et ohvrid astuvad lõpuks ometi välja,» ütles endine politseinik Snell.

Snell toob näite, et umbes kümme aastat tagasi tõusis koduvägivalla juhtumite arv Suurbritannias 40 protsenti. «See juhtus siis, kui hakkasime naisi uskuma.»

Iga viies laps Suurbritannias kogeb hooletussejätmist või kuritarvitust. Snelli sõnul on umbes 70 protsenti kurjategijatest mehed. Naissoost kurjategijad on Snelli sõnul tihti vägivaldsemad ja julmemad.

Eestis on ametlikult vaid mõned protsendid naistest seksuaalkurjategijad.

Ka politseimajor Priit Pärkna kinnitas, et tihti ei taha Eestis inimesed uskuda, kui kedagi on seksuaalselt kuritarvitatud. Näiteks arvatakse, et lapsed mõtlevad need lood ise välja.

Snelli sõnul võib seksuaalkuritegude ohvreid tuvastada uute riiete ja asjade järgi, nende välimus võib muutuda, nad käivad kohtades, kus varem ei käinud või jäävad lausa kadunuks. Tihti hakkavad nad kasutama narkootikume ja joovad palju alkoholi. Nad ei pruugi ise arugi saada, mis tegelikult toimub.

«Peamine probleem politseitöös on, et me reageerime kuritegudele, mitte ei ürita neid ennetada,» ütles Snell. «Nende lasteni on raske jõuda.»

Eestis on seksuaalvägivalla juured ka suuresti palgalõhes. Kuna mehed teenivad naistest umbes 30 protsenti rohkem, annab see neile võimupositsiooni, ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst, õppejõud ja Eesti Seksuaaltervise Liidu liige Kai Part.

Laps, kes näeb vanemaid tülistemas, võib arvata, et vanemad ei armasta teda ning läheb seetõttu mujale tähelepanu ja hoolt otsima. Seksuaalkurjategijad jagavad lastele tihti enne kuriteo sooritamist «kingitusi».

Mullu registreeriti Eestis 363 seksuaalkuritegu, mis võrreldes 2012. aastaga on 37 võrra ehk 9 protsenti vähem. Valdav osa registreeritud seksuaalkuritegudest oli toime pandud alaealiste suhtes.

Euroopa Liidu põhiõiguste ameti poolt läbiviidud kõiki liikmesriike hõlmanud uuring tõi välja, et ligikaudu 12 protsenti naistest on kogenud enne 15-aastaseks saamist mingis vormis seksuaalset kuritarvitamist või täiskasvanu tekitatud vahejuhtumit (kokku  21 miljonit naist Euroopa Liidus).

Eesti ühiskonnas on levinud hoiakud, mis süüdistavad seksuaalvägivalla ohvrit tema vastu toime pandud kuriteos. Arusaam, et kallaletungi põhjustab kannatanu käitumine või välimus, on väär ning võimendab ohvri niigi traumaatilist kogemust ja vähendab kurjategija vastutust oma teo eest, teatab sotsiaalministeerium.