Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Tehnoloogia kasutamine humanitaarkriisides on riskantne

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Taifuunist räsitud linn Tacloban Filipiinidel. 10 november 2013.
Taifuunist räsitud linn Tacloban Filipiinidel. 10 november 2013. Foto: SCANPIX

Täna toimunud humanitaarabi konverentsil tõdeti, et tehnoloogia annab uusi võimalusi humanitaarkriisidesse sattunud inimeste päästmiseks, kuid tekitab ka täiesti uusi riske.

Kristin Bergtora Sandvik, Norra humanitaaruuringute keskuse direktor rääkis tehnoloogia kasutamisest Filipiinide looduskatastroofi ajal. «Filipiinidel kasutati droone, mis suutsid lennata katastroofipiirkonna kohal ja teha fotosid maapinnast. Nii sai leida ja päästa abivajajaid, aga ka otsustada, millises järjekorras alustada alade puhastamist ja kuhu ehitada ajutised peavarjud. Kuigi 71 protsenti filipiinlastest olid mobiilid, tuleb SMS-teavitusi planeerides meeles pidada, et katastroofid võivad kahjustada mobiilide infrastruktuuri, rääkimata elektrivarustusest. Kuigi me armastame tehnoloogiat, on vana hea raadio vahel parim meedium inimesteni jõudmiseks.»

AS Regio tegevjuht Ülo Säre tõi tehnoloogia võimalustest rääkides näiteks Pärnu üleujutused. «Satelliitidelt, ilmateenistuselt ja kaartidelt saadud infot analüüsides on võimalik öelda maja täpsusega, kuhu üleujutus jõuab. Täpsed ennustused, kui palju vesi tõuseb, saab teha isegi kuni kümme tundi varem ja nii saab inimesed õigeaegselt evakueerida. Mobiilivõrkudes asuvate seadmete asukohtade analüüsimine annab ka võimaluse teada saada, kui mitu inimest oli üleujutuse alal, kes on lahkunud ja kes on veel piirkonnas,» rääkis Säre.

Suurima riskina tehnoloogia kasutamisel tõi Sandvik välja, et humanitaarabi organisatsioonid muutuvad küberrünnete sihtmärkideks. «Kriisipiirkondade kohta kogutakse meeletul hulgal infot, mis sisaldavad näiteks täpseid fotosid inimestest ja nende asukohtadest. See info on konfliktide osapooltele kasutatav ka luureinfona ja on võimalus, et meie süsteemidesse häkitakse sisse ilma, et sellest ise arugi saaksime. Tehnoloogiat kasutades peame ka selleks valmis olema.»

Tagasi üles