Vanavanemad õpetavad raha puuduse tõttu ise lapsi

Narva Eesti Gümnaasium ei saanud pikapäevarühma õpetajale enam palka maksta, mistõttu hakkasid kaheksa vanaema ja üks vanaisa ise koolis «õpetajateks».

Narva Eesti Gümnaasiumi hoolekogu esinaise Kairi Johannese sõnul oleksid lapsed pidanud juba kaks kuud pärast kooli kodus istuma, kui appi ei oleks tulnud Narva Eesti Seltsi vanaemad ja vanaisa.

«Esialgu võeti  kerge südamevärinaga ette ainult kaks nädalat,»ütles Johannes, kelle sõnul vanavanemata endi lapselapsed pikapäevarühmas ei käi. «Kardeti, kas saadakse hakkama, kas lastele ja nende vanematele meeldib.»

Nüüd on vanaemad ja vanaisa üle kahe kuu koolis käinud. Johannes ütles, et koosoldud aeg on lastele olnud ilus ja rikkalik. «Vanaemade tarkusi ja põlvkondade vahelist sidet tuleb hoida, kogukonna õlatundest rääkimata.»

Silvia Ilmenskaja, üks vanaemadest ja algatuse eestvedajatest, ütles, et väikeste laste vanematel oli üsna raske pikapäevarühmale üleöö asendust leida. «Saame nende murest aru ja siis püüamegi jõudumööda aidata.»

Narva Eesti Seltsi liikmed aitavad iga päev paarikümnel algkooliõpilasel pärast tundide lõppu koolis koduseid ülesandeid lahendada.

Igal «õpetajal» on ka välja kujunenud oma lemmiktegevused. Nad loevad lastega, räägivad jutte oma lapsepõlvest, mängivad «vana aja mänge».

Vanaisa Mart viis lapsed bussiga oma klaaspudelitest tehtud suvilat vaatama, õpetas lastele valsisammud selgeks ja näitas, kuidas tüdrukuid tantsule paluda.

Lapsed on käinud jalutuskäikudel Pimeaias ja lossipargis, külas uues Narva Kolledžis ning ekskursioonil 101-aastases hoones, kus asus pärast sõda Narva Eesti kool.

Nad on käinud linna raamatukogus, kus toimus kohtumine külla sõitnud hõimurahva hantidega ja pärast uuriti 1982. aastal ilmunud lasteraamatut, kus on juttu hõimurahvastest.

Johannes: «Hoolt ja tähelepanu jagub vanaemadel kõigile küllaga - klassiruumis olnud pehmed mõmmikud ja nukud said tagasi oma nööbid ning mõni isegi uue käe või jala. Küll vanaemad juba teavad ja oskavad…»