/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2013/12/23/2712842t1hd163.jpg)
Riigikogu lükkas täna tagasi uut erakonda looma asunud Andres Herkeli ettepaneku lubada nii kohalikele kui riigikogu valimistele ka erakondade valimisliidud.
Riigikogu ei luba valimistele erakondade valimisliite
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu põhiseaduskomisjon asus seisukohale, et riigi tasandil ei peaks erakondade valimisliite lubama, sest valija valib valimisliitu ühtse kuvandi alusel, kuid võib juhtuda, et pärast valituks osutumist valimisliit lõheneb, tekivad omavahelised konfliktid ning ühtne kuvand kaob. Eelnõu ei toetanud ka valitsus, kelle hinnangul polnud muudatus piisavalt hästi läbi mõeldud.
Parlamendi täiskogus toetas ettepaneku tagasilükkamist 48 ja selle vastu oli üks riigikogu saadik.
Herkel põhjendas eelnõu algatamist seisukohaga, et senine regulatsioon on liiga piirav ning selle tõttu jäävad mitmed poliitilise koostöö võimalused kasutamata.
Ta meenutas, et aastatel 2002–2005 vaieldi Eestis valimisliitude eluõiguse üle kohalikul tasandil ning kui riigikogu valimistel olid valimisliidud keelatud juba varem, siis toona üritati need keelata ka kohalikel valimistel. Õiguskantsler Allar Jõks pöördus seetõttu riigikohtusse, mis leidis, et piirang ahendab ebaproportsionaalselt inimeste õigust kandideerida, kandidaate üles seada ja valida.
Herkel märkis seletuskirjas, et nii anti valimisliitude eluõiguse taastamisel võimalus kodanike valimisliitudele, kuid erakondade valimisliitude loomise võimalus jäi sel ajal kahe silma vahele. Eelnõuga sooviski ta lubada erakondade valimisliitude moodustamist nii kohalikel kui riigikogu valimistel. Parlamendivalimistel said valimisliidud osaleda ka 1992. ja 1995. aastal.
«See võimaldaks poliitilisel maastikul rohkem paindlikkust. Peame ette nägema ja ennetama juhtumeid, kus erakonnad pole küpsed ühinemiseks või on ühinemisprotseduur liiga pikaldane, kuid pehmema koostöövormi kasutamine valimisi silmas pidades on otstarbekas,» ütles Herkel, kes juhtis ühtlasi tähelepanu, et enamikus Euroopa Liidu riikides on valimisliidud parlamendivalimistel ühel või teisel kujul lubatud.
Lisaks peaksid tema hinnangul riigikogu valimistel osaleda saama ka kodanike valimisliidud, mis praegu on lubatud üksnes kohalikel valimistel. Samas märkis ta eelnõu seletuskirjas, et põhimõttel «üks probleem korraga» jääb selle regulatsiooni väljatöötamine tulevikku.
Herkel algatas eelnõu koos toona Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuulunud Juku-Kalle Raidiga, kes praegu aga parlamenti enam ei kuulu.