Pool miljonit eurot narkoraha ruletilauale

Illustratsioon: Pm

Tänavadiilerit püüdma asunud uurijad jõudsid üllatuslikult suure uimastituluni, mida püüti seadustada enneolematul moel.

Esialgu pidi see olema narkopolitsei rutiinne tänavaoperatsioon, kuid ootamatult arenes sellest välja viimase aja põnevaim kriminaaltulu konfiskeerimise juhtum. Uurimisorganid polnud varem puutunud kokku olukorraga, kus 500 000 eurot narkoraha legaliseeriti kasiinode kaudu. Põhja prefektuuri narkotalitus oli 2012. aasta detsembris ühel järjekordsel operatsioonil. Plaan oli «joosta maha» Lasnamäel Pae tänava turul taksojuhist tänavadiiler Aleksei Kulakovski. Politseitöös on see rutiinne tegevus.

Politseinikud ootasid sihtmärki, kes luureinfo kohaselt sõitis taksot vana Volkswagen Passatiga. Teiste autode seas keeras turule sisse uhke BMW X5. Politseinike üllatuseks istus selle roolis Kulakovski.

Sel hetkel tõmbas operatsiooni juht hädapidurit ja katkestas operatsiooni. «Otsustasime, et vaja oleks selle inimese varanduslikku tausta lähemalt vaadata,» ütleb narkotalituse juht Kaido Kõplas nüüd, poolteist aastat hiljem.

Umbes kuu hiljem arvasid uurijad end olevat palju targemad. Neil oli õnnestunud välja peilida ka Kulakovski kuriteokaaslane Andrey Šumihhin. Meeste uimastiäri põhimõte oli: osta kraami odavalt hulgihinnaga sisse ja müü see kallilt tänavatel edasi.

Šumihhinil oli korter Majaka tänaval ja uus sõiduauto Lexus. Kulakovskiga oli olukord keerulisem – osal öödel magas ta oma BMW X5s, mõnikord lasi abikaasa ta koju diivanile puhkama ja ülejäänud juhtudel ööbis mees tuttava juures.

Šumihhini puhul hakkasid uurijaile silma tema kulukad sukeldumisreisid koos uimastitarvitajast noore naistuttavaga. Ainuüksi 2012. aastal käidi Tais, Galápagose saartel ja Egiptuses. Aasta varem külastati Kuubat.

2013. aasta alguseks oli broneeritud puhkus Malaisias. Tasutud oli isegi 3000-eurone ettemaks. Arvestades Šumihhini ametlikku, miinimumilähedast sissetulekut, oli see sisuliselt tema aastapalk.

Malaisia liivarandade asemel sattus Šumihhin Tallinna arestikambrisse. Tema kodunt saadi kätte üle tuhande voldiku fentanüüliga, millest saanuks uimastidoosi 30 000 narkomaani. See on tänavamüügidiileri kohta ülisuur kogus.

Lisaks leiti umbes 44 000 eurot sularaha. Uurijad hõõrusid heameelest käsi. Ent «maasikas» ootas läbiotsijaid alles ees – Šumihhini kodu tuulamise käigus jäi politseinikel pihku pakk Olympic Casino tšekke. Nende kohaselt oli kasiinodest võetud välja kümneid tuhandeid eurosid.

Šumihhin väitis, et käis mängupõrgus regulaarselt ruletti mängimas ja võitis. Nii suure hulga võitude saamine tundus kasiinoäri võidutõenäosust arvestades ebareaalne. Politsei tegi Olympic Casinole Šumihhini rahaliste tehingute kohta päringu. Saadud vastus oli jahmatav.

Selgus, et kasiinokäibelt võis Šumihhinit võrrelda kurikuulsa Avo Viioliga. Viimane tassis kasiinodesse 545 000 eurot. Šumihhin oli vedanud kolme aastaga kasiinosse ühtekokku umbes 496 000 eurot.

Mänguaparaatide võitudena oli mees sealjuures teeninud vaid veidi üle 105 000 euro. Seega jäi üles umbes 400 000-eurone auk.

Kasiinodes mängu pandud rahasummad olid tema sissetulekuga inimese jaoks muidugi ulmelised. Šumihhini väitel oli tal lihtsalt ropult mänguõnne. Uurijad seda ei uskunud. «Tekib küsimus, et kui tal kasiinos ruletilaual nii haruldaselt sageli õnne on, siis miks ta üldse narkootikume müüma pidi,» küsib riigiprokurör Taavi Pern.

Süüdistuse versiooni kasiinodesse veetud narkoraha päritolust jäi uskuma ka kohus, kes mõistis Šumihhini kaheksaks aastaks vangi. Lisaks konfiskeeritud sularahale jäi mees ilma hinnalisest sukeldumisvarustusest.

Vältimaks Lexuse äravõtmist, kandis mees konfiskeerimise asendamiseks riigile 15 500 eurot. Et teenitud kriminaaltuluga võrreldes oli see vaid piisk meres, jäi mehel üles 400 000-eurone konfiskeerimisnõue, mida ta peab hakkama nüüd jõudumööda tasuma.

Loo algallikas Kulakovski osutus uurijaile kõvemaks pähkliks. Ta ei nõustunud kuidagi tema istumise all olnud BMW X5 konfiskeerimisega. Mehe väitel kuulub see auto tema emale. Kuigi emal pole isegi juhiluba, pidas kohus paremaks auto naisele siiski tagasi anda. Praegu jätkub vaidlus ringkonnakohtus.

Selle kriminaalasja raames konfiskeeritud kriminaaltulu ulatus kokku 120 000 euroni. See on veidi vähem kui viis protsenti mullu pättidelt konfiskeeritud kriminaaltulust üldse. Üksikjuhtumi ja kuritegeliku tulu legaliseerimise näitena on see aga üks erakordsemaid.

Kolmandat aastat politseis tegutseva kriminaaltulu üksusele on kuritegelikku sissetulekut põhjendatud väga erinevalt. Näiteks naise show-tantsimisest saadud tuluna või hoopis ämma aastate jooksul seenekorjamisega kogutud säästudena.

Ühel, samuti erandlikul juhul väideti narkokuritegudest pärit vara olevat saadud sugulastelt pulmakingiks.

Alati ei pea kriminaaltuluks olema raha, kinnisvara või autod. Eelmisel aastal oli Tallinnas näiteks juhtum, kus varavastase kuriteo uurimise käigus konfiskeeriti kurjategijalt kriminaaltuluna kuus paari jalatseid.

Ämma või naise nimele raha kantimine ei päästa

2011. aasta sügisel politseis loodud kriminaaltulu tuvastamise büroo koosseis on aasta-aastalt suurenenud. Lisaks on igas prefektuuris spetsialiseerunud ametnikud, kes tegelevad ainult kriminaaltulu tuvastamisega. Kokku on politseis valdkonnale spetsialiseerunud ligi 20 ametnikku.

2011. aastal arestiti politsei- ja piirivalveameti menetluses olnud kriminaalasjades kuritegelikku vara umbes 2,8 miljoni euro ulatuses. 2012 oli arestitava vara väärtus 27,5 miljonit eurot. Enamiku sellest moodustas Eesti ja USA ühisoperatsioonis Ghost Click kinni peetud Tartu IT-ettevõtjate vara. 2013. aastal arestiti vara 3,2 miljoni euro ulatuses.

Ajapikku on kasvanud politsei võimekus ja võimalused arestida ka n-ö kolmandate isikute (omaksed, tuttavad) nimele kantud kriminaaltulu.

Näiteks 2012. aastal arestiti nii enam kui miljoni euro väärtuses kolmanda isiku nimele kantud vara. Eelmisel aastal oli kolmandate isikute nimel oleva ja kriminaaltuluna arestitud vara väärtuseks enam kui 600 000 eurot.

-------------------------------------------------------

Kommentaar

Pille Hamer

keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise büroo juht

Alates märtsist on võimalus konfiskeerida ka juriidilise isiku vara, juhul kui on alust eeldada, et juriidilise isiku peamine tegevus on suunatud kuritegude toimepanemisele ning isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Varem selline võimalus puudus, välja arvatud juhul, kui juriidilist isikut sai käsitleda kolmanda isikuna.

Muudatus annab võimaluse konfiskeerida nüüd ka süüdistatavast juriidilise isiku vara. Lisaks on täiendatud kuritegude nimistut, mille puhul saab kohaldada laiendatud konfiskeerimist (näitena võib nimetada maksukelmuse suures ulatuses) ja vähendanud laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks nõutavat karistuse määra – varasema vähemalt kolmeaastase vangistuse asemel on nüüd nõutav vähemalt aastane vangistus.

Olulise muudatusena võib märkida ka asjaolu, et esimese astme kuritegude puhul on võimalik konfiskeerida kolmandale isikule kuuluvat vara, mis on omandatud varem kui kümme aastat enne esimese astme kuriteo toimepanemist (ehk siis need süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidilise isiku puhul sundlõpetamine).

Seega on riik oluliselt laiendanud kriminaaltulu konfiskeerimise võimalusi ning kõrvaldanud senised väga olulised takistused kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks.