Kaitseminister Sven Mikser kohtus täna Ämari lennubaasis oma Taani kolleegi Nicolai Wammeniga, kellega arutati Balti riikide õhuturbe, Läänemere piirkonna julgeoleku ning Eesti ja Taani vahelise kaitsekoostööga seotud küsimusi.
Mikser: Taani hävitajad on märk NATO kollektiivkaitse toimimisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikser tänas kohtumisel Taanit oma hävituslennukite kiire saatmise eest Eestisse osalemaks Balti riikide õhuturbemissioonil. «Eestisse saabunud Taani hävitajad, aga ka Balti riikidesse saadetud liitlaste maa- ja mereväeüksused on selge märk sellest, et NATO kollektiivkaitse toimib ning allianss tegutseb jõuliselt oma liikmete julgeoleku tagamisega,» ütles Mikser.
Kaitseministri sõnul seovad Eestit ja Taanit ligi 20 aastat väga tihe kaitsealane koostöö ning ühised välismissioonid Balkanil ja Afganistanis. «Eestisse saabunud Taani hävitajaid võib täna pidada meie koostöö tõeliseks kroonijuveeliks,» ütles Eesti kaitseminister.
Taani kaitseminister Wammeni sõnul on Taani hävitajate osalemine Balti riikide õhuturbemissioonil osa liitlastevahelisest solidaarusest. «Veendusin Taani õhuväelastega kohtudes, et nad on saanud Eestis väga sooja vastuvõtu ning on rahul Ämari lennubaasi poolt pakutavate võimalustega,» ütles Wammen.
Mikser ja Wammen tutvusid täna ka Ämari lennubaasiga, kohtusid seal teenistust alustanud Taani õhuväelastega ning jälgisid kahe hävitaja F-16 treeninglendu. Samuti sõid kaitseministrid Ämari lennubaasi sööklas ühise lõunasöögi koos Taani õhuväelastega.
30. aprillist alustasid Ämari lennubaasis teenistust Taani õhuväe neli hävituslennukit F-16, millega sai Ämari lennubaasist Balti riikide õhuturbeoperatsiooni teine baaslennuväli Leedus asuva Šiauliai lennubaasi kõrval. Taani hävitajate kõrval turvavad Balti riikide õhuruumi praegu Leedus asuvad kaheksa Poola hävitajat MiG-29 ning neli Ühendkuningriigi hävitajat Eurofighter Typhoon. Seega turvab Balti õhuruumi praegu kokku 16 hävitajat ehk neli korda rohkem kui tavapäraselt.
Eestit ja Taanit seovad tihedad kaitsealased sidemed juba 1990. aastatest. Taani toetas tollal tugevalt Balti riikide saamist NATO liikmeks ning käivitas mitmeid koostööprojekte Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede väljaarendamiseks.
Taani instruktorite juhtimisel õpetati välja Balti riikide ühine jalaväepataljon BALTBAT, samuti koolitasid taanlased esimesi Eesti rahuvalvajaid ning ka Eesti kaitseväe esimene välismissioon 1995. aastal Horvaatias toimus Taani üksuse koosseisus. Samuti koordineeris Taani Balti riikide ühise staabikolledži Balti Kaitsekolledži käivitamist Tartus 1999. aastal.
2000. aastatel on Taani instruktorid toetanud Eesti 1. jalaväebrigaadi väljaarendamist ja koolitamist, samuti on Eesti 1. jalaväebrigaad alates 2009. aastast seotud Taani diviisiga, mis on Taani maaväe suurim väekoondis. Eesti kaitseväelased on kõrvuti Taani üksustega teeninud Lõuna-Afganistani ohtlikus Helmandi provintsis.