Kasvavatele religioossetele ilmingutele avalikkuses tähelepanu ei pööratud, sest neid ei mõõdetud. Eriti kehtib see uue vaimsuse (new spirituality) ehk new age’i kohta, mida religioonina ei mõisteta, sest oma ülesehituselt on see hoopis teistsugune kui kristlus.
Uus vaimsus on keskkond, subkultuur, milles tegutsevad jooga, meditatsiooni, vabastava hingamise jms grupid, korraldatakse arvukalt laagreid, töötubasid, loenguid, seminare, kursusi, ringleb vaimse sisuga kirjandus. Ideede ja kommete tasandil on see pealtnäha väga sünkretistlik nähtus, saades ainest nii lääne psühholoogiast ja esoteerikast, ida ja loodusrahvaste usunditest kui ka teadusest ja meditsiinist. Sisemiseks tervikuks seob selle vaimse enesearengu müüt ja ideoloogia, mis näeb kesksena individuaalset kasvamist mitmesuguste vaimsete tehnikate abil, kuid mida saab laiendada näiteks kannatuste ja kasvõi terve elu kui õppetüki mõtestamiseks.