Rahva religioossuse määra hindamiseks on pikka aega mõõdetud institutsioonilise kristluse olukorda lääne standardite alusel, eriti võrdlevate rahvusvaheliste küsitluste puhul. Kuna kristlike koguduste liikmeskond, eriti suurima, luteri kiriku oma, on eestlaste seas viimase kahekümne aasta jooksul pidevalt kahanenud, kujunes arusaam, et me oleme Euroopa kõige usukaugem rahvas.
Tellijale
Lea Altnurme: usk ei sure välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasvavatele religioossetele ilmingutele avalikkuses tähelepanu ei pööratud, sest neid ei mõõdetud. Eriti kehtib see uue vaimsuse (new spirituality) ehk new age’i kohta, mida religioonina ei mõisteta, sest oma ülesehituselt on see hoopis teistsugune kui kristlus.