:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2008/10/27/86862t1h5d7c.jpg)
Kultuuriministeerium esitas avalikuks aruteluks lõimumise arengukava aastani 2020, mis pöörab senisest suuremat tähelepanu uussisserändajate integreerimisele.
Uus lõimumiskava pöörab suuremat tähelepanu uussisserändajatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uussisserändajatele suunatud kohanemiskoolituse väljatöötamisega alustab siseministeerium käesoleval aastal. Kohanemiskoolituse raames on kavas anda ussisserändajatele ühiskonna ja riikluse kohta esmaseid praktilisi teadmisi ning algtasemel eesti keele oskust. Kava näeb ette, et aastaks 2020 on kohanemiskoolituse läbinud vähemalt 70 protsenti uussisserändajatest.
Lõimumiskava peab vajalikuks arvestada regionaalsete eripäradega ja pöörata tähelepanu just suure venekeelse elanikkonna osakaaluga Ida-Virumaa ja Harjumaa piirkondadele.
Lõimumiskava peamine mõõdetav eesmärk on, et suureneks end Eesti rahva hulka kuuluvate inimeste osakaal. 2011. aasta integratsioonimonitooringu kohaselt vastas 59 protsenti küsitletutest jaatavalt küsimusele «Põhiseaduses on öeldud, et Eesti riigis kuulub võim rahvale. Kas Teie peate ennast põhiseaduse mõttes eesti rahva hulka kuuluvaks?». Kava põhieesmärk ongi sellele küsimusele jaatavalt vastavate inimeste osakaalu suurendamine.
Eestis on alates iseseisvuse taastamisest kuni tänavu 1. jaanuarini saanud naturalisatsiooni korras kodakondsuse 156 396 inimest. Lõimumiskava seab eesmärgiks, et aastal 2017 on kodakondsuse omandanud inimeste hulk vähemalt 157 400. Määratlemata kodakondsusega inimesi oli selle aasta alguses Eestis 91 288, kava seab eesmärgiks, et aastal 2017 on selliseid inimesi mitte rohkem kui 87 500.
2011. aastal läbiviidud küsitluse järgi oskas vabalt eesti keelt 34 protsenti mitte-eestlastest. Lõimumiskava eesmärk on, et aastal 2017 on vabalt eesti keelt rääkivate mitte-eestlaste arv kasvanud 36 protsendini.
Arengukava näeb ette, et kultuuriministeerium toetab rahvusringhäälingu vene- ja ingliskeelset infoedastust. Viimastel nädalatel päevakorda kerkinud venekeelse telekanali teemat arengukava konkreetselt siiski ei puuduta.
Uue arengukava koostamine kestis pea poolteist aastat ning oma sõna said kaasa öelda paljud valdkonna eksperdid ning erinevate avalike arutelude käigus ligi tuhat inimest üle kogu Eesti.
Arengukava tegevuste elluviimiseks on eelseisvaks seitsmeks aastaks plaanitud kokku 32,5 miljonit eurot.
Arengukava materjalidega saab tutvuda siin.