/nginx/o/2014/03/24/2911954t1hbef8.jpg)
Õnnetussurmade arv on tänavu võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud, rohkem on nii tulekahjuohvreid, uppunuid, kui ka liiklusõnnetustes hukkunuid.
Õnnetustes hukkunute arv on tänavu märgatavalt kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulekahjudes, uppumise tagajärjel ja liiklusõnnetustes on tänavu nelja kuuga surma saanud 63 inimest, mullu samal ajal oli hukkunuid 30 ehk üle kahe korra vähem.
Tulekahjudes on nelja kuu jooksul elu kaotanud 23 inimest, mullu samal ajal oli tulekahjuohvreid 17. Tänavu jaanuaris hukkus tulekahjudes kuus, veebruaris kümme, märtsis viis ja aprillis kaks inimest.
Enim tulekahjuohvreid on tänavu Harjumaal, kus põlengus on elu kaotanud kuus inimest. Lääne-Virumaal ja Võrumaal on tulekahjuohvreid neli, Tartumaal kolm, Ida-Virumaal kaks ning Pärnumaal, Raplamaa, Saaremaal ja Viljandimaal üks. Hiiumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal, Põlvamaal ja Valgamaal ei ole tänavu tulekahjudes elu kaotanud ühtki inimest.
Päästeameti andmetel uppus tänavu nelja kuuga 12 inimest, mullu samal ajal oli uppunud kuus inimest. Tänavu jaanuaris uppus kaks, märtsis neli ja aprillis kuus inimest.
Eestis on tänavu nelja kuuga liiklusõnnetustes hukkunud 28 inimest, mida on neli korda rohkem kui mullu samal ajal.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel juhtus nelja kuuga 349 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 427 ja hukkus 28 inimest. Mullu nelja kuuga juhtus Eestis 325 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 414 ja hukkus seitse inimest.
Joobes juhi süül juhtus tänavu nelja kuuga 32 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus kuus ja sai vigastada 44 inimest. Mullu samal ajal olid purjus juhid põhjustanud 26 rasket õnnetust, milles hukkus kaks ja sai vigastada 40 inimest.