/nginx/o/2008/04/04/30856t1h14de.jpg)
Eelmisel aastal suri 16 099 Eesti elanikku, mis varasemaga võrreldes kahanenud 3,7 protsenti. Esimest korda edestas aids surmapõhjusena tuberkuloosi.
Aids edestas surma põhjusena esimest korda tuberkuloosi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri eelmisel aastal 8010 meest ja 8089 naist. 8796 inimest suri vereringeelundite haigustesse, 3529 surmajuhtumit oli tingitud pahaloomulistest kasvajatest. Kolmandal kohal olid surmapõhjustena mullu aga traumad ja mürgistused, mida oli kokku 1283 juhtumit.
Oluliselt langes eelmisel aastal võrreldes 2008. aastaga tulesurmade arv (-32,6 protsenti), samuti liiklusõnnetustes hukkunute arv (-28,7 protsenti), mida oli vastavalt 60 ja 119 juhtumit.
Veerandi võrra on aga kasvanud surmaga lõppenud juhuslike mürgistuste arv, mida registreeriti 259 juhtumit ja seda narkomürgistuste arvelt. Samuti veerandi võrra on kasvanud aidsisurmade arv (52 juhtumit), seejuures edestas esimest korda Eesti ajaloos aids surmapõhjusena tuberkuloosi (49 juhtumit). Eelmisel aastal kasvas 10,2 protsenti ka enesetappude arv, mida oli kokku 269 juhtumit.
Alla 40 aasta vanuselt suri eelmisel aastal 727 Eesti elanikku, 556 meest ja 171 naist. Peamised surmapõhjused olid traumad ja mürgistused (415), neist eriti juhuslike mürgistuste (148) ja enesetappude (72) tõttu. Haigustest esines surmapõhjusena kõige enam pahaloomulisi kasvajaid (56) ja aidsi (41).