/nginx/o/2008/08/19/66743t1h8d47.jpg)
Tallinna abilinnapea Taava Aasa hinnangul võib sundüürnike probleemi peagi lahendatuks lugeda, sest nende arv kahaneb jõudsalt.
Tallinn: sundüürnike probleem saab peagi lahendatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasa sõnul lubab munitsipaalelamispinda ootavate sundüürnike jõudsalt kahanev arv kindlalt väita, et hiljemalt järgmise aasta lõpuks on pealinn lahendanud kõigi sundüürnike eluasemeprobleemi, teatas Raepress.
«Praeguseks veel munitsipaalkorterit ootavast 895 sundüürnikust rohkem kui kolmandiku eluasemeprobleem laheneb veel käesoleva aasta jooksul,» ütles Aas.
Käesoleva aasta jooksul saab linnalt elamispinna 816 eluasemeprobleemi lahendamisel abi vajajat. Neist enamik on sundüürnikud.
Koplis aadressil Erika tn 13a valmib 136 korteriga munitsipaalmaja ning koostöös erasektoriga Lasnamäel Loopealse asumis 680 munitsipaalkorterit.
2003. aastal ootas linnalt elamispinda rohkem kui 3500 sundüürnikuperet. Sundüürnike probleemi kiiremaks lahendamiseks kehtestas Tallinna Linnavolikogu 18. aprillil 2002. aastal elamuehitusprogrammi «5000 eluaset Tallinnasse».
Linnaeelarvest eraldati viie aasta jooksul elamuehituseks kokku 588,5 miljonit krooni, riik on toetanud Tallinna elamuehitust kokku 71 miljoni krooniga.
Alates 2000. aastast on Tallinna kerkinud 23 munitsipaalmaja, valdava osa munitsipaaleluruumidest annab linn üürile sundüürnikele.
Elamuehitusprogrammi käivitumisest on linn rajanud 1126 uut korterit ning neile lisaks üürile andnud 1641 juba varem linna omandis olnud asustamata eluruumi.
Lisaks sellele sai ise oma eluasemeküsimuse lahendanud 1060 endist sundüürnikku linnalt kolimistoetust.