Pärnu maantee trammitee remondi tellija sõnul oli kahenädalane tööseisak igati asjakohane ja vajalik ning ehituse lõpptähtaega see ei muuda.
Enno Tamm: Pärnu maantee tööseisak oli vajalik ja see ei mõjuta tööde lõpptähtaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna hakkasid Pärnu maanteel jälle masinad mürisema. «Seisak oli tingitud eelkõige sellest, et töövõtjal tekkis kahtlus mõningate pinnasekihtide kandevõime osas. Seetõttu telliti täiendavad analüüsid, mis laekuvad järk-järgult tänase päeva jooksul, aga juba eilseks teada olev info andis võimaluse töödega jätkata,» ütles Pärnu maantee trammitee rekonstrueerimistööde tellija, Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimees Enno tamm.
Tamme sõnul tehakse objektil praegu järgmiste etappide jaoks vajalikke ettevalmistustöid, nagu pinnase koorimine, sadevee kanalisatsioonikaevude täiendav lammutamine ja nende tõstmise ettevalmistamise.
«Usun, et tööd jätkuvad graafiku kohaselt. See seisak tööde lõpptähtaega ei mõjuta, kõik tööd saavad valmis lepingujärgsel tähtajal,» kinnitas Tamm. Ta lisas, et hiljem laekuvad pinnaseuuringute tulemused võivad episoodiliselt mõjutada mõningate töövõtete valikuid, aga suuri takistusi ei tohiks töödes tulla.
Vastuseks küsimusele, kas igasugused uuringud poleks pidanud tehtud olema juba enne tööde alustamist, vastas Tamm, et pinnast uuriti piisavalt, kuid ükski uuring ei andvat täielikku garantiid ootamatuste vastu.
«Igasugune ehitus läbib kolm etappi. Need on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eelprojekti raames 2011. aastal tellis toonane Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis põhjalikud geoloogilised uuringud ja need koos eelprojektiga anti ehitajale üle vastavalt riigihanke tingimustele. Eelprojekti raames vastavalt normidele tehakse puurimised iga 300 meetri tagant ja ühelegi ehitajale, ühelegi hankel osalejale ei olnud üllatav, et linnaruumis võib tulla vajadus täiendavate uuringute järele ja täpselt nii ka juhtus. Siin ei ole midagi harukordset. Nii juhtub linnaruumis kõikide teede ja tänavate kapitaalremontide käigus,» rääkis Tamm.
«Jah, pidid olema eelnevalt tehtud uuringud. Ja uuringud olidki tehtud, aga kahtluste tekkides pidasime otstarbekaks teha veel mõningad täiendavad uuringud. Igasugune suurem töö linnaruumis võib tuua kaasa üllatusi ja ettenägematuid asju. Nii juhtus ka näiteks Vabaduse väljaku rekonstrueerimisel, kus tööde käigus toimusid ka laiaulatuslikud arheoloogilised kaevamised, mis loomulikult lükkasid objekti valmimise tähtaega edasi,» lisas ta.
Äsjane seisak sunnib Tamme sõnul töövõtjat rohkem pingutama, et õigeks ajaks valmis saada. «See tingib vajaduse töövõtjal oma tööd forsseerida, võib-olla rohkem teha töid nädalavahetusel ja võib-olla ka rohkem õhtutunde kasutada. Aga see on juba töövõtja kohustus ja risk, millega ta peab arvestama hankele osalema tulles,» kinnitas Tamm.