Vaata, kes lõpetasid esimesena juhtimistalentide programmi

Mikk Lellsaar Foto: Stenbocki maja

Tänasega saab ametlikult läbi Eesti esimene juhtimistalentide programm, kuhu 146 kandidaadi seast valiti välja seitse tegusat noort.

Pooleteise aasta jooksul töötasid osalejad erinevates ministeeriumides ja riigikantseleis ning osalesid mitmetes arendustegevustes, teatas Stenbocki maja oma Facebooki lehel.

Programmi eestvedaja, riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirni arvates lubab nende senine käekäik arvata, et kuuleme noorte tegemistest peagi rohkemat.

Kõik seitse noort on otsustanud jätkata tööd riigiteenistuses.

Merilin Piik asus juhtimistalentide programmis tegutsema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonnas. Programmi raames käis ta vahepeal aga tööl ka ka justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituses, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnas ning riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadis.

«Kõige üllatavam oli minu jaoks see, kuivõrd mitmekesine ja väljakutseterohke on ametniku töö. Ühiskonnas on ju valdav kuvand, et see töö on kuiv, ülireglementeeritud ja rutiinne. Võrreldes minu kogemusega erasektoris on aga praegune töö olnud palju värvikam ning on väga positiivne, et riigisektoris ollakse avatud uutele mõtetele ja lahendustele täpselt sama moodi nagu igal pool mujal,» ütles Piik.

Piik jätkab tööd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-ja elamuosakonnas ning soovib jääda avalikku sektorisse pikemaks ajaks.

Mikk Lellsaare «koduministeerium» juhtimistalentide programmi ajal oli kaitseministeerium, kus ta tegeles Eesti kaitsetööstuse ning kaitsealase teadus- ja arendustegevuse edendamisega. Lisaks käis ta programmi jooksul lähemalt tutvumas kaitseväe, siseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning riigikantselei tööga.

«Juhtimistalentide programm oli minu jaoks elu muutev kogemus. Nägin lähedalt riigivalitsemise erinevaid tahke ning olin kaasatud tegevustesse, mis kujundavad Eesti tulevikku. Kõige muljetavaldavam oli avaliku sektori tippjuhtide võimekus kiirelt ümber lülituda ja kriitiliselt kaasa mõelda totaalselt erinevate teemade vahel ning Eesti e-riigi kõrge tase võrreldes teiste riikide pakutavate e-teenustega,» ütles Lellsaar.

Maikuust asub Lellsaar tööle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonda.

Triin Noorkõiv töötas programmi ajal haridus- ja teadusministeeriumis, kuid lähemalt nägi ta ka rahandus- ja justiitsministeeriumi ning riigikantselei tööd.

«Kui palju on Eestis müüte avaliku sektori 8st 5ni tööst! Nägin aga nii paljusid ametnikke, kes ajavad Eesti asja täie hingega kellaajast ja kohast sõltumata. On väga võimsaid meeskondi ning avatust uutele inimestele ja ideedele. Samuti ei ole riigi teenistuses puudust väljakutsetest: tule ja haara ka ise mõnest neist kinni,» ütles Noorkõiv, kes jätkab tööd haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonnas.

Karmen Limmer asus programmis tööle põllumajandusministeeriumis. Pooleteise aasta jooksul oli tal võimalus tutvuda ka riigikantselei strateegiabüroo, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ning keskkonnaministeeriumi analüüsi- ja planeerimisosakonna tööga.

«Hoolimata avaliku sektori teemade mitmekesisusest, on koostööks kõik võimalused loodud ja tervikuna on seega võimalik riigil olla märksa tulemuslikum ja jätkusuutlikum. Kõige rohkem üllatas mind ametnike pühendumus, suur töökoormus ja ametniku tegeliku vastutuse suurus, mida avalikus arvamuses avalikust sektorist väga tajuda ei ole,» märkis Limmer.

Margo Nõukas asus juhtimistalentide programmi ajal tööle keskkonnaministeeriumisse ja jääb sinna ka pärast seda. Programmi käigus käis ta lähemalt tutvumas veel ka rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna, justiitsministeeriumi finants- ja varahaldustalituse ja riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi tööga aga ka Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures.

«Programmi kaudu avanes mul harukordne võimalus töötada erinevates asutustes, teha koostööd väga paljude huvitavate inimestega ja ennast uutes olukordades pidevalt proovile panna. Kõige põnevam oli minu jaoks võimalus jälgida mitmete avaliku sektori protsesside terviklikku toimimist, nagu näiteks riigieelarve koostamine. Mind üllatas teemade rohkus, millega on avalikus sektoris võimalik kokku puutuda ja riigiametnike kompetentsus,» lausus Nõukas.

Margarita Korol asus programmi alguses tööle kultuuriministeeriumis, kust ta õige pea lähetati Hiiumaa muuseumit juhtima. Programmi ajal on ta käinud veel ka rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnas ning riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibüroos.

«Programmi raames olen saanud hea ülevaate avaliku sektori toimimisest, juhtimisest, meeskonna tööst ja EL struktuuride toimimisest. Tunnen, et olen teinud tohutu arenguhüppe ning saanud inspiratsiooni töötamaks avalikus sektoris. Riigiasutuses on reaalne võimalus koos asjaliku, sõbraliku ja lõbusa meeskonnaga muuta ühiskonda,» ütles Korol.

«Minu jaoks oli kõige üllatavam, et ametnikud polegi kohvijoojatest kuivikud, vaid pühendunud ja eesmärgile orienteerunud eksperdid,» lisas Korol, kes jätkab tööd Hiiumaa muuseumi direktori asendajana.

Priit Tinits asus juhtimistalentide programmis tegutsema riigikantseleis. Programmi käigus on ta lähemalt näinud veel rahandusministeeriumi ja Eesti EL esinduse tööd.

«Mind üllatas meeldivalt uuendusmeelsus riigiteenistuses. Keskkonnas, mis soovib pidevalt areneda, on kõik lahtise peaga ja ideedega noored oodatud. Ka need, kel varem ei pruukinud olla mõtetki end riigisektoris proovile panna,» sõnas Tinits, kes jätkab tööd riigikantseleis, kus kavandab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu 2018. aasta eesistumise logistikat. Juuli lõpuni on ta aga Brüsselis, kus tutvub asepresident Siim Kallase kabinetis Euroopa Komisjoni tööga.

Programmi peamine eesmärk oli tuua noori ja võimekaid inimesi avalikku teenistusse ning kasvatada praegustele tippjuhtidele järelkasvu. Järgmise juhtimistalentide programmi plaanib riigikantselei välja kuulutada 2015. aasta kevadel.