:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2014/04/30/2995228t1hf29a.jpg)
Sel kevadsemestril viidi esimest korda läbi Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjatehnoloogia ühiskursus, kus uuriti näiteks, kuidas takistada vastase droone luureoperatsioonidel, ning töötati välja uued laskesihtmärgid.
Sõjakooli ja TÜ õppurid asusid koos sõjatehnoloogiat arendama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kursuse üheks eestvedajaks on optilise metroloogia dotsent Mart Noorma, kes on ühtlasi tudengisatelliidi EstCube-1 projekti juhendaja.
«Me tahame Eesti teadust ja ettevõtlust panna toetama Eesti kaitsevõime arengut. Seni on barjäärid tsiviilmaailma ja militaarmaailma vahel olnud nii suured,» rääkis Noorma, kelle sõnul võiksid Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Maaülikooli tudengid regulaarselt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) tudengitega koostööd teha.
Veebruarist aprillini kestis TÜ ja KVÜÕA ühendkursus, kus osales 15 TÜ tudengit loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast ning matemaatika-informaatikateaduskonnast ning seitse KVÜÕA sõjatehnoloogia magistranti.
Ühiskursusel osalevate tudengite näol viidi kokku teaduspõhised lähenemised reaalsete militaarvaldkonna probleemidega ning püüti neile lahendusi leida, teatas ülikool.
Ühe praktilise tööna töötati välja uued laskesihtmärgid. KVÜÕA kahe kapteni ja TÜ materjaliteaduste doktorandi meeskond otsis sobivat materjali, mis oleks vastupidav, ent ei kujutaks kuulide rikošettide ja lendavate märklaua tükkide pärast ohtu.
«Prototüüp on peaaegu valmis ja sellest võib tulla reaalne toode, mida saab kasutada kogu maailm,» ütles Noorma, kelle sõnul töötati sihtmärk välja hakitud veoautorehvidest. «3900 padrunit lasti prototüüpidesse sisse, et hinnata, kui vastupidavad veoautokummidest tehtud sihtmärgid on,» kirjeldas Noorma.
Teiseks analüüsiti, kuidas takistada vaenlase droone, mida kasutatakse luureoperatsioonide läbiviimiseks.
«Avalike allikate põhjal tehti analüüs, millised on võimalused droonide operatsiooni segamiseks. Näiteks kui Venemaalt tuleb tuhat odavat drooni siia luurama, siis kuidas oleks neid efektiivne segada. Kümne aasta perspektiivis õhk kihiseb odavast tehnikast,» arvas Noorma.
Samuti asuti välja töötama mobiilirakendust, mida saaks kasutada õppustel, et saada paremat teavet näiteks üksuste liikumise kohta. «Ka see võiks rakendusprojektiks muutuda, mida ka teiste riikide kaitseväed võiksid kasutada,» leidis Noorma.
Veel uuriti, kuidas arendada süsteemi, et vaenlane ei saaks aru, kuidas peab üksus raadiosidet, ning kuidas petta ära vaenlase luuresatelliite.
Kolonelleitnant Allan Parv arvas, et kaitseväelaste ja tsiviilüliõpilaste koostöö on vajalik. «Ühest küljest on praktiline kasu, mida saadakse lõpptulemina, aga teisalt just koostegemine kaitseväelaste ja tsiviilüliõpilaste vahel. See, et sõjaväelased ja üliõpilased koos tegutsevad, annab kindlustunde ja kogemuse neile koostööd teha ka tulevikus,» ütles Parv.
«Lõpuraportid on edastatud KVÜÕA rakendusuuringute keskusele, kus nendega edasi tegeletakse,» ütles Parv.