/nginx/o/2013/10/09/2528658t1h1695.jpg)
Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. IRLi kuues number Yoko Alender leiab, et maksude ja aktsiiside osas tuleks lähtuda ühtlustamisest seal, kus on olemas selge ühine poliitika, nt energiapoliitika. «Paljudes küsimustes on EL riigid liiga erinevas arenguetapis ja ka liiga erineva ülesehitusega, et oleks põhjendatud ja saaks rakendada täielikku ühtlustamist.»
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti?
Saan aru, et stsenaariumid on koostatud pigem võimalikult paljude arenguvõimaluste negatiivsete ja positiivsete külgede võimalikult avatud lahkamiseks. Kindlasti on selline strateegiline analüüs ooluline ja positiivne tegev, ent ei ole puhtalt sellisel kujul ellu rakendatav. Kinldasti on oluline aegajalt tõsisimalt pöörduda tagasi algse Euroopa idee ja väärtuste juurde. Euroopa loodi hoidmaks rahu maailmas või vähemasti meie osas sellest präänikumeetodil ehk siis tuginedes ühisele väärtussüsteemile, toetades inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. Ümbritsev keskkond, nii majanduslik kui poliitiline on EL loomise ajast täna erinev. Ka EL sisemiselt on muutunud. Seetõttu tuleb ümber vaadata, mil moel tänases olukorras kõige paremini ühiseid väärtusi hoida ja eesmärke – mis on endised ja sama olulised kui EL loomisel, parimal moel saavutada.
Toetan Euroopa ühist julgeoleku- ja energiapoliitikat – need on asjad ilma milleta tänases maailmas on raske saavutada põhieesmärki. Samal ajal peab tähtsaks Euroopa parlamendi rolli suurendamist – täna puudub parlamendisaadikul võimalus esitada eeelnõusid. See viiks ehk avatuma poliitika, suurema dialoogini kohalike inimeste, neid esindavate rahvussaadikute ja EL vahel. Täna on olukord, kus suur osa Eurooplasi isegi ei tea kes neid Europarlamendis esindab.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Tänane olukord maailmas näitab, et on oluline omada ühist julgeolekustrateegiat. Siin on taaskord vajadus põhiväärtuste juurde tagasi pöörduda, sest sellest tulenevalt on ehk võimalik allutada lühemaajalised üksikute riikide majandushuvid ühistele põhiväärtustele (Mistralid jms). Toetan strateegiat, kus EL ja NATO selgemalt jagaksid ära ülesanded kaitse- ja julgeolekupoliitikat puudutavates tegevustes. Üldprintsiibina võiks liikuda Euroopa täieliku esindatuse poole NATOs.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Maksude ja aktsiiside osas tuleks lähtuda ühtlustamisest seal, kus on olemas selge ühine poliitika, nt energiapoliitika. Paljudes küsimustes on EL riigid liiga erinevas arenguetapis ja ka liiga erineva ülesehitusega, et oleks põhjendatud ja saaks rakendada täielikku ühtlustamist.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Eelarve näol rakendub kõige otsesemalt vajadus kombineerida edukalt põhiväärtuste taasmõtestamist, et samas liikuda kindla positiivse tuleviku suunas. Ehk siis tagada põhiväärtuste kaitse ja areng toetades innovatsiooni, teaduspõhisust, haridust, inimeste võrdsete õiguste ja tööhõive küsimusi liikumaks jätkusuutliku Euroopa suunas.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
EL roll ehk siis eelduslikult ka liikmesriikide ühtsus peaks suurenema julgeoleku- ja energiapoliitikas, mis on täna üsna suuresti ka seotud. Julgeolekupoliitika osana, aga ka üksikute riikide siseturvalisuse seisukohalt on oluline koostöö küberjulgeoleku vallas.
Põllumajanduses, toiduainetööstuses ja väikeetevõtluses nt tuleks aga leida ja toetada rohkem kohaspetsiifiliste lahenduste rakendamist.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?
EL peaks selgelt hukka mõistma Krimmi annekteerimise ja tegema Venemaa sammudest Ukrainas selgeid järeldusi. Sellest lähtuvalt kujundama sanktsioonid ja suhtumise Venemaaga koostöösse, samuti kujundama EL ühtseid välis- ja julgeolekupoliitikaid. Lühisajalised majanduslikud huvid ei saa kaaluda üles Euroopa põhiväärtusi. Oluline on koostada strateegia, milliseks kujunevad tulevased suhted Ukrainaga, Venemaaga.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema?
Minu jaoks arhitekti- ja linnaplaneerijana, aga ka pere kasvatamise kontekstis on südamelähedane Euroopa elukeskkonna areng. Elukeskkonna areng nii nagu hõõglambid ja tolmuimejadki on osa laiemast jätkusuutliku arengu strateegiast. Pean ülioluliseks rahva tervise, riikide ja Euroopa majandusliku arengu, ettevõtluse edendamise ja iga kodaniku heaolu seisukohast elukeskkonna kujundamist teadlikult inimsõbralikumaks. Autostumise tipp on Euroopas saavutatud ja tänaseks eilne päev – edasi peame liikuma inimkesksemate ja säästlikumate lahenduste poole. On oluline arendada linnu targalt, pidades silmas linnalist liikuvust, luua tingimused jalgsi käimiseks, aktiivseks välisõhus viibimiseks, kergliikluse ja ühistranspordi arenguks. Samuti peab elukeskkond võimaldama kõikide õhiskonnagruppide osalust – olema seega sobilik nii peredele, lastele, väärikas eas kodanikele. Need on küsimused, kus EL roll on suunata vahendid innovaatiliste parimate praktikate kaardistamisele ja lahenduste pakkumisele, mida erinevad liikmesriigid saavad kohaldada vastavalt kohalikule omapärale.
8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?
Mind puudutavad kõige lähemalt ja näen oma tugevusi ja missiooni järgnevas kolmes valdkonnas:
1. Elukeskkonna areng – regionaalareng, inimsõbralikud- targad linnad, linnaline liikuvus;
2. Kodanikuühiskond ja kodanike osalus poliitikakujundamises, EP ja liikmesriikide vaheline suhtlus, kodanike arusaam ja teadlikkus Euroopa poliitikatest, eurobürokraatia vs e-võimalused;
3. Tööhõive küsimused, pere- ja tööelu ühildamine, sook[simused hariduses ja tööhõives.
Komisjonid, mis omavad puutumust nende teemadega on mitmeid, nt transport ja turism, kultuur ja haridus, regionaalareng, keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, kodanikuõigused, naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus.
Elukeskkond on täna üks Euroopa suurimaid eeliseid, selle jätkusuutlikuks arenguks arvan, et oleks otstarbekas moodustada elukeskkonna arengu erikomisjon, mis käsitleks kõiki poliitikaid ruumilise arengu seisukohast.