8 küsimust kandidaadile: Vilja Savisaar-Toomast

Europarlamendisaadik Vilja Savisaar-Toomast oma kodus Olevi tänavas Nõmmel. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna seitsmes number Vilja Savisaar-Toomast leiab, et iga liikmesriik võiks eraldada ühe protsendi enda käibemaksust Euroopa Liidu eelarvesse. «Taoline süsteem kohtleks kõiki liikmesriike võrdselt, sest maksustamine toimuks vastavalt majanduse suurusele ning tehingute mahule.»

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Tegelik elu pole muidugi nii must-valge, et saaksime valida ühe ja kindla arengutee. Loetletud võimalustest tundub minu jaoks kõige parem kolmas variant ehk «Julge sammumine tulevikku». Kui me tegutseme ühtses majandusruumis ja soovime väga hästi toimivat siseturgu, siis on vaja ka suuremat lõimumist ja koostööd liikmesriikide vahel. Eriti oluline on see veel eurotsoonis, kus kehtib teatavasti ühine valuuta. Euroopa Liidus ei ole mõistlik ajada kardinaalselt erinevat majanduspoliitikat.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Kaitsevaldkond ei ole seni olnud Euroopa Liidu reaalpoliitika osa vaid on leidnud pigem diplomaatilist toetust. Kaitsevaldkond peab jääma ka tulevikus põhiosas liikmesriikide haldusalasse, kuid Euroopa Liidul tuleb samuti suurendada oma rolli ja mõjuvõimu ühtses kaitsepoliitikas. Rahu ja julgeoleku tagamine on selgelt oluline eesmärk nii Euroopa Liidu kui ka NATO jaoks ning loomulikult jätkub ka tulevikus vastastikune koostöö.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Euroopa Liit ei peaks looma uusi ühtseid makse, kuid kaaluda tuleks uuendusi Euroopa Liidu eelarve tulude kujunemise osas. Näiteks võiks iga liikmesriik eraldada ühe protsendi enda käibemaksust Euroopa Liidu eelarvesse. Taoline süsteem kohtleks kõiki liikmesriike võrdselt, sest maksustamine toimuks vastavalt majanduse suurusele ning tehingute mahule.

Euroopa Liidu tasandil on maksude ühtlustamist kasutatud käibemaksu määrade ning maksustatud tehingute osas. Otsesed maksud on seni olnud liikmesriikide otsustada ning pole vajadust seda muuta ilma tõsiste arutelude ja argumentideta.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperiood on teatavasti juba alanud ning tulud ja kulud kokku lepitud. Samas on eelarve paindlik, mis tähendab, et raha täpne jaotus selgub nii-öelda töö käigus.

Maikuus valitav europarlamendi koosseis asub järgmise perioodi prioriteete välja töötama ning lahendusi pakkuma. Mina isiklikult toetan kindlasti teadus- ja haridusvaldkonna rahastuse suurendamist. Näiteks üliõpilasvahetuse programmil Erasmus on väga oluline roll noorte silmaringi laiendamisel ning harimisel.

Kulusid oleks võimalik vähendada loobudes Brüsseli ja Strasbourgi vahel pendeldamisest. See kulutab tarbetult igal aastal 180 miljonit eurot Euroopa Liidu maksumaksja raha. 

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liidu rolli oleks vaja suurendada ühtsema julgeoleku- ja välispoliitika osas, et tagada kogu Euroopa julgeolek. Oluline on ka jätkuv töö kauba- ja teenusteturu osas, et parandada Euroopa Liidu ühe alustala – ühtse siseturu – toimimist.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Põhiline on, et Euroopa Liit kujundaks ühtse ja selge seisukoha. See on ainuke viis midagi diplomaatiliselt saavutada. Minu hinnangul tuleb kehtestada rangemad ja märksa laiemad poliitilised ning majanduslikud sanktsioonid. Venemaa juhtkonnale tuleb üheselt mõista anda, et nende käitumine on vastuvõetamatu.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Euroopa Liit ei peaks kõigis küsimustes minema nii detailseks. Samas on mitmete esialgu kummaliste otsuste taga tõsised põhjendused ja kaalutlused. Kahjuks on seni jäänud selgitustöö väheseks ning seetõttu tunduvad paljud normid ja piirangud inimestele arusaamatud. Euroopa Liidu eesmärk on tegelikult arendada innovatsiooni ja tootearendust ning säästa looduskeskkonda.

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Soovin jätkata transpordi ja turismi ning regionaalpoliitika valdkonnas. Olen neis küsimustes ennast juba selgelt sissetöötanud ning palju väärtuslikke kogemusi omandanud.