Valitsus asub vaagima väidetava IT-kurjategija Tšaštšini väljaandmist

Kummituskliki süüasja osalised kohtus. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Valitsus asub lähiajal vaagima rahvusvahelistes küberkuritegudes süüdistatava Vladimir Tšaštsini väljaandmist Ameerika Ühendriikidele.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Katrin Lunt kinnitas BNSile, et korralduse eelnõu Vladimir Tšaštšini Ameerika Ühendriikidele väljaandmiseks on justiitsministeeriumis juba koostatud ja ka saadetud riigikantseleisse. Otsuse Tšaštšini väljaandmise kohta teeb valitsus.

Juba varasemalt on Tšaštšini süüasjaga seotud inimestest USA-le välja antud Aleksei Aleksejev ja Anton Ivanov, kellest esimene on küberkuritegudega seoses USAs ka süüdi mõistetud. Ameerika kohus määras mehele nelja-aastase vangistuse ja kohustuse tasuda seitse miljonit dollarit. Ivanov aga alles ootab USAs kohtuprotsessi.

Lisaks on valitsus otsustanud USA-le välja anda ka Dmitri Jegorovi, Konstantin Poltevi ja Timur Gerassimenko, kes kõik on aga selle otsuse vaidlustanud. Jegorovi osas siiski väljaandmine juba jõustus ning mees viidi USAsse 24. aprillil. Teise kahe osas on esimene kohtuaste valitsuse otsuse õigeks tunnistanud ning kaasus tuleb arutamisele Tallinna ringkonnakohtus.

Kohtud on seni tunnistanud süüaluste väljaandmise õigeks vaatamata asjaolule, et vahepeal jõudis otsuseni Harju maakohus ja leidis meeste rahapesusüüd arutades, et nad tuleb õigeks mõista. Kohtud on nõustunud riigiprokuratuuri seisukohaga, et Harju maakohtus arutamisel olnud rahapesusüüdistus ei puuduta otseselt süüepisoode, mida USA ametivõimud meestele ette heidavad, ehk küberkuritegusid ning seetõttu pole meeste õigeksmõistmine maakohtus ka oluline nende väljaandmise kontekstis.

Kurikuulsa arvutispetsialisti Vladimir Tšaštšini juhitud grupp oli uurimise all nii Eestis kui ka USAs. Harju maakohtus on kummituskliki ehk inglise keeles ghost click'i nime kandva programmiga miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud Tšaštšini juhitud grupi süüasja arutamine lõppenud ning 20. detsembril mõistis kohus mehed rahapesus õigeks.

Oktoobri keskel lõppenud kohtuvaidlustel nõudsid kohtualuste kaitsjad, et kohus mõistaks nende kaitsealused õigeks. Eelnevalt oli aga riigiprokuratuur taotlenud süüdimõistvat lahendit. Nii pidanuks kuritegeliku skeemi väidetav juht Tšaštšin prokuröri hinnangul vanglas veetma kuus aastat. Valentina Tšaštšina pidanuks süüdistaja hinnangul veetma trellide taga neli aastat, Timur Gerassimenko ja Konstantin Poltev kolme aastat ja kuus kuud ning Dmitri Jegorov kaks aastat ja kuus kuud.

Juriidiliste isikutena kohtu all olevatele firmadele nõudis prokurör rahalisi karistusi, mis ulatuvad kuni 100 000 euroni.

Aprillis alanud protsessil nii Tšaštšin kui ka koos temaga kohtu ette astunud Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Valentina Tšaštšina ja Konstantin Poltev, samuti juriidilised isikud Tamme Arendus OÜ, Novatech OÜ, IT Consulting OÜ, OÜ Infradata ning Credit Union OÜ eitasid süüd küberkuritegudes ja rahapesus.

Eesti kriminaalmenetluse raames esitas riigiprokuratuur Vladimir Tšaštšinile süüdistuse kuritegeliku ühenduse loomises ning rahapesus, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, suures ulatuses ja vähemalt teist korda. Timurit, Dmitrit, Konstantini ja Valentinat süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises ning rahapesus suures ulatuses. Süüdistus said ka viis juriidilist isikut, mille kaudu on süüdistatavad juhatuse liikmena tehinguid teinud.

Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetluse raames on süüdistus esitatud lisaks Tšaštšinile ka Timurile, Valerile, Dmitrile, Antonile, Konstantinile ja Andreile seoses vandenõuga arvutisse sissetungimiseks, internetipettusega, tahtliku juurdepääsuga kaitstud arvutisse pettuse eesmärgil ja tahtliku informatsiooni edastamisega kaitstud arvutist. Lisaks on Tšaštšinile esitatud süüdistus rahapesus ja tahtlikus kaasosaluses rahalistes tehingutes, mille tulemusena soetati vara internetipettuse ja volitamata arvutisse sissetungiga.

Süüalused peeti politseioperatsiooni käigus kinni tunamullu Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Kokku osales tunamullu novembris toimunud operatsioonis 75 õiguskaitsjat, neist 60 Eestist ja 15 USAst. Kriminaalasja raames on konfiskeerimise tagamiseks arestitud 143 kinnistut, kuus sõidukit, üks väikelaev ning rahalisi vahendeid umbes 660 000 euro ulatuses.

Süüdistuse kohaselt organiseeris Tšaštšin alates 2007. aastast kuni tunamullu novembrini pahavara väljatöötamist, levitamist ja haldamist, mille abil nakatati vähemalt neli miljonit arvutit umbes sajas erinevas riigis. Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist. Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sealhulgas reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.

USAs asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.