/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2009/07/31/214765t1h1a3b.jpg)
Riigikogu aseesimehe Keit Pentuse hinnangul võib täna lõppenud parlamendi istungjärku meenutades esile tõsta, et riigikogu ei pea negatiivset lisaeelarvet tegema.
Pentus: rõõmustab pääs negatiivsest riigieelarvest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu üldisest õhustikust ning opositsiooni ja koalitsiooni vahelistest suhetest rääkides märkis Pentus, et sinna mahtus kirglikke maadejagamisi ning pikki istungeid. Kuid oli ka eelnõusid ja seadusi, kus saavutati üksmeel ja konstruktiivne koostöö.
Üheks koostöö näiteks on Pentuse hinnangul täna vastuvõetud nn protsendiseadus, mille järgi hakkab edaspidi kõigi riigi poolt tellitavate avalike ehitiste maksumusest üks protsent minema kunsti ostmiseks. «Seal olid nii opositsiooni fraktsioonid, kui valitsusliidu fraktsioonid üsna üksmeelsed.»
Veel märkis ta seadusi, mida ei tervitata kiiduavaldustega ning mille mõju avaldub üsna kauges tulevikus. «Üheks väga oluliseks seaduseks võib pidada pensioniea tõstmist tulevikus. Oluline, et ta just praegu vastu võetud sai,» ütles Pentus.
Teine üsna kauget mõju omav seadus on tema sõnul põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis on selles koosseisus üks kauemini ja põhjalikumalt tehtud eelnõusid.
«Olen seda meelt, et kõik see, mis puudutab arutelusid nii saalis kui komisjonides, siis riigikogu on kolmanda tööaasta jooksul järjest rohkem teadvustanud, et tööd ei saa hinnata seaduste arvu järgi, vaid ka debatt ja avalikud istungid on samavõrra olulised,» lisas Pentus.
Ta sõnas, et aruteludest rääkides ei ole sugugi vähetähtis, et need ei ole jäänud pelgalt aruteludeks, vaid neist on sündinud ka täna juba vastu võetud seadusi. Näitena tõi Pentus tööpuuduse arutelu ajal välja tulnud ettepanku, mis puudutas sotsiaalmaksu seaduse muutmist. Edaspidi ei peaks enam osalise tööajaga töötavate inimeste, kelle reaalne palk on väiksem kui miinimumpalk, puhul tööandja maksma sotsiaalmaksu miinimumpalga pealt, vaid reaalse palga pealt. «See muudatus sai täna vastu võetud ja läheb sinna rubriiki, kus koalitsiooni ja opositsiooni koostöö oli väga hea ja üksmeelselt see vastu võeti.»