Ergma: istungjärku jääb meenutama aktuaalsete teemade rohkus

Ene Ergma Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Riigikogu esimees Ene Ergma märkis parlamendi kevadhooaja kokkuvõtteks, et opositsiooni ja koalitsiooni koostöö heaks näiteks oli ligi tuhat töötundi nõudnud põhikooli- ja gümnaasiumi seadus, mis paraku võeti vastu Keskerakonna häälteta.

Ergma sõnas, et kuigi parlamendist rääkides kerkivad tihti esile mõisted teerull ja kummitempel, siis nende nimede tõrjumiseks võib näieks tuua põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse. «Seal toimus väga pikk ja põhjalik arutelu. Seda menetleti väga pikalt, ning arutelusid tuli kokku ligi tuhat tundi. Toimus see kõiki pooli kaasavalt ja muidugi oli kahju, et Keskerakond muutis üleöö oma arvamust, kuigi ta oli enne seda veendumusel, et selline seadus on vastuvõetav,» rääkis Ergma.

Veel tunnistas ta parlamendi mitte eriti hästi läbi mõeldud akt oli europarlamendi valmisnimekirjade kinniseks muutmine mõne aasta eest. «Kuna Eestis toimuvad kõik valimised siiski avatud nimekirjade järgi, on mul hea meel, et parlament sai oma veast aru ja uuesti võeti vastu Euroopa Parlamendi valimise seadus, mis taastas valimiste lahtised nimekirjad.»

Ergma tundis rõõmu, et parlamendis ja fraktsioonides on toimunud võrreldes varasemaga palju rohkem aktuaalsete teemade arutelusid ning, et komisjonides rakendatud rohkem parlamentaarseid kuulamisi, kuhu on kaasatud spetsialiste väljastpoolt parlamenti.

Lisaks rõhutas Ergma nende otsuste tähtsust, mille mõjud tulevad ilmsiks alles tulevikus.

Näiteks tõi ta ühinemist eurotsooniga ja lisas, et ühinemisest olulisem moment on see, et suudeti oma tegevusega hoida riigi eelarvet nii väikeses defitsiidis kui võimalik. «Tuleb tunnustada valitsust ja parlamenti, kes seda tegid. Kõik need rasked otsused olid selle nimel tehtud, et meil ei tekiks olukord, mis on praegu väga paljudes riikides,» ütles riigikogu esimees.

Veel tõi ta esile elektrituru muutmise seadust ning täna vastu võetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadust ja pikalt diskuteeritud liiklusseadust.

Kevadsessioonil võttis riigikogu vastu 95 õigusakti ja täpselt samapalju jäi neid ka menetlusse.