Allikmaa: venekeelne telekanal ei saa olla järjekordne projektipõhine otsus

ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa. Foto: SCANPIX

Küsides Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhilt Margus Allikmaalt, kas tal on aega mõnele ETV3-e puudutavale küsimusele vastata, ütles Allikmaa muiates, et tegelikult ju sobiks neli paremini, sest siis oleksid Raadio 4 ja ETV4.

Tundub, et siis pole veel nimegi osas kokku lepitud?

Nime veel pole. Selles mõttes on see kõik toimunud väga-väga etteruttavalt enne, kui pole selget poliitilist otsust selle kohta.

Kas kultuuriministeeriumis on telekanali loomine juba arutlusel olnud?

Seda ma ei tea, et oleks otseselt arutlusel olnud. Oleme sel teemal kultuuriministeeriumis kantsleri tasemel kohtunud ja võimalikke variante arutanud, aga kas see sealt kuskile läinud on - kui palju ja kui kaugele - seda nüüd siis lähipäevad ehk näitavad.

Nagu ma aru saan, siis rahvusringhäälingus on esialgne kontseptsioon ja eelarve paika pandud?

Jah, ühe võimaliku versiooni tõepoolest sõnastasime ja panime paberile. See oleks selline enam-vähem minimaalne, milleta ei saaks. Peab olema ikka Eestis toodetud hommikune teleprogramm ja õhtune tunniajane vöönd kindlasti. Ja sinna otsa veel uudised ja natuke nädalavahetusel originaalprogrammi. Sellise kontseptsiooni oleme paberile pannud. Või mis kontseptsiooni see nii väga nõuab - see on see, mis minimaalselt peab olema ühel kohapeal toodetaval programmil.

Kui suur saab omatoodangu maht olema?

Kolm tundi päevas peaks kindlasti olema originaalprogrammi, ülejäänud oleks hankeprogramm.

Kui suured saavad olema rahalised väljaminekud?

Sellise programmi eeldatav turuosa on 1,5-2 protsenti, nädala kontaktide arv peaks olema vähemalt 100 000. See võiks olla miinimumülesanne. Sellise programmi, kus on 3 tundi originaaltoodangut, peaks tänaste arvestuste põhjal saama tehtud 2,5 miljoni euroga aastas. Loomulikult on selleks, et selline programm käima panna, vaja ka ühekordset investeeringut. See on täiesti ilmselge. Ega meil täna pole olemas tehnilist võimekust, et kohe hakata kolmandat programmi väljastama, ilmselgelt mitte.

Aga ERRi poolt on põhimõtteliselt valmisolek olemas, nüüd oodatakse poliitilise otsuse taga?

Jah, eks venekeelne kanal on selline avalik teenus nagu iga teinegi, mida tuleb osutada. ERR on loomulikult valmis ja meil on palju eeldusi, et seda varsti teha.

Millised need eeldused on?

Alates kas või sellest et meil on ju majas kõigepealt olemas kanaliloomise kompetents: äsja oleme ju ühe kanali välja toonud (ETV2 – H.M). Teiseks on meil olemas Vene kogukonnaga suhtlemise kompetents või venekeelsele auditooriumile saadete tegemise kompetents venekeelse AK ja Raadio 4 inimestega. Nende hulgas on väga palju tublisid ajakirjanikke.

Olulised asjad on olemas, aga loomulikult see väga lihtne pole. Kui see ikkagi tuleb teha, siis eks me oleme ka näinud, et on ka terve rida takistusi, alates sellest, et venekeelse toimetuse komplekteerimine või mingi saate komplekteerimine, ega see väga ladusalt ei lähe.

Praegu on vist veel väga vara küsida, aga millal võiks kanal eetrisse minna?

Ootame kõigepealt ära, mis see poliitiline otsus on, või tegelikult, poliitilisele otsusele seotakse alati üks mõõde külge. Ma arvan, et see peab ikkagi olema ühiskonna laiem äratundmine, et meil on sellist kanalit vaja või ei ole vaja, ja sellele järgneb poliitiline otsus.

Kindlasti on siin mingisugused julgeoleku kaalutlused, kindlasti on siin küsimus selles, et Vene kogukond on täna ilmselgelt väga ühekülgses inforuumis. Siin on terve rida aspekte, mis kõik tuleb läbi analüüsida ja selle põhjal selge otsus teha, aga see ei saa olla järjekordselt projektipõhine otsus, näiteks et ütleme, et korraks väike raha sisse ja vaatame, mis juhtuma hakkab. Selleks, et kanal olemasolu või elujõudu tõestada suudaks, selleks on päris mitu-mitu aastat vaja kanalit toota.