/nginx/o/2013/09/05/2163041t1h9f55.jpg)
Riigikohtu halduskolleegium jättis tänase otsusega rahuldamata Tallinna ja Narva linna ning ühe eraisiku kassatsioonkaebused valitsuse otsuste peale, millega jäeti rahuldamata taotlused mitmes vene gümnaasiumis venekeelse või kakskeelse õppe jätkamiseks.
Riigikohus võttis mullu menetlusse Tallinna, Narva ja sealse kooliõpilase isa kaebuse valitsuse korralduse peale, millega jäid linnade taotlused neljateistkümnes vene gümnaasiumis venekeelse või kakskeelse õppe jätkamiseks rahuldamata.
Riigikohtu kolleegium selgitab otsuses, et munitsipaalgümnaasiumide õppekeele määramine on riigielu küsimus ning kohalikul omavalitsusel ei ole õigust otsustada gümnaasiumi õppekeele üle ega nõuda munitsipaalgümnaasiumides venekeelse õppe säilitamist.
Kohalikke omavalitsusüksusi ei saa käsitada vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustena ning munitsipaalgümnaasiumide näol ei ole tegemist kultuuriomavalitsusasutustega. Kolleegiumi hinnangul ei olnud vaidlustatud korralduste andmise aluseks olev põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (§ 21 lg 3) vastuolus põhiseadusega ega rahvusvahelise õiguse normidega.
Valitsusele on antud õigus lubada gümnaasiumis erandkorras kasutada eesti keelest erinevat õppekeelt või kakskeelset õpet. Luba saab anda vaid seadusega sätestatud eestikeelsest õppest erandi tegemiseks. Korralduste andmisel tuli kaaluda riigi, kohaliku omavalitsuse, õpilaste ja nende vanemate erahuve ning otsustuse rakendamise tagajärgi.
Kolleegiumi hinnangul ei eksinud haldusorgan kaalutlemise põhireeglite ning proportsionaalsuse ja ühetaolise kohtlemise nõuete vastu ning vaidlustatud korraldused olid nõuetekohaselt põhjendatud.
Kolleegium rõhutab otsuses, et gümnaasiumides saab jätkata venekeelset õpet kuni 40 protsendi ulatuses ning see tagab munitsipaalgümnaasiumides reaalse võimaluse vene rahvusliku identiteedi ja keele hoidmiseks.