Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Neetud laevavrakk tiksub rannikumeres suure reostuspommina

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Laeval lõikamistöödega ametis Arvi Salong (paremal) näitab Kuressaare kordoni vanempiirivalvurile Mark Leinerile ja piirivalvur Georg Metsmakerile, et masuuti vrakis on.
Laeval lõikamistöödega ametis Arvi Salong (paremal) näitab Kuressaare kordoni vanempiirivalvurile Mark Leinerile ja piirivalvur Georg Metsmakerile, et masuuti vrakis on. Foto: Raul Vinni / Saarte Hääl

Legendi seisusesse tõusnud Kreeka laeva Volare vrakk Ariste lahes sisaldab erinevatel hinnangutel suures koguses masuuti.

Laevavraki iga aastaga lagunev kere võib põhjustada korraliku keskkonnareostuse, kirjutab Saarte Hääl. Masuudi võimalikus olemasolus veendusid ka Saarte Hääle ajakirjanikud, kui nädala alguses vrakki külastasid.

Ilmaasjata ei räägita, et 1980. aastal arvatava kindlustuspettuse eesmärgil Ariste lahes karile aetud ja omanikuta Volare vrakk on neetud. Korduvalt on erinevad ettevõtted püüdnud seda ära koristada, kuid tulemusteta.

Eelmisel nädalal läksid üle viie aasta laeva peale taas lõikajad, kes tahavad metalli kätte saada ja rahaks teha. Nemadki muretsevad, et masuut laeva veealuses osas võib põhjustada keskkonnareostuse.

Seni on arvatud, et suurem osa masuuti on laevast kätte saadud või on kütus mitmes tulekahjus ära põlenud. Samas võib vanadest ajaleheartiklitest lugeda, et näiteks nii Salme vallavanem Kalmer Poopuu kui ka kunagi lõikamistöid teinud firma juht Indrek Haavel tõdesid, et laevas on veel masuuti. Ehkki on väidetud, et see on kivistunud ja pole ohtlik, näitavad märgid vastupidist.

Saarte Häälega vestlesid Ariste lahte oma kodulaheks pidavad lohesurfarid, kelle sõnul võib Volare vraki juures sõites vahel masuudi lekkimist tuvastada küll.

«Ei tea, kas see oleneb tuule suunast ja tugevusest ning vee seisust, või peavad kõik kolm kokku langema,» arutles Mikk Tuisk. «Igatahes olen ma vees laike näinud ja avastanud hiljem nii kalipsolt, surfilaualt kui ka lohe poomilt naftataolist ollust, mis määrib väga ebameeldivalt.»

Viimase paarikümne aasta jooksul korduvalt laeva tükeldamas käinud Arvi Salong on jälle oma «armastuse» juures tagasi. Ka tema kinnitab, et laevas on masuuti ja kindlasti pole see kivikõva.

«Ma ei hakka mingeid numbreid ütlema,» ütles ta vrakil masuudimahuti veerel seistes. Erinevate allikate põhjal võib siiski rääkida kümnetest tuhandetest tonnidest.

Oma jutu tõestuseks võttis Salong pootshaagi ja torkas vett täis mahutisse. Väljatõmmatud pootshaagi otsas oli kormoranide pesamaterjali, masuudiga määritud. Salongi sõnul ei anna vett mahutist enam ka välja pumbata, sest suure tõenäosusega on mahuti küljed nüüd juba katki ja vett tuleb aina peale.

Et Volare vrakis on masuuti, selle kohta leiab lihtsat tõestust ka vrakil ringi liikudes – igal pool määrib.

Sel ajal, kui Saarte Hääl vraki peal oli, tegi sinna kontrollkäigu politsei. Mundrimehed tegid masuudilaikudest fotosid, määrisid ka ennast ära ja lubasid pildid asjaomastele ametkondadele esitada.

Saarte Hääle päringu peale vastas politsei pressiesindaja Kaja Grak, et kontrolliti, kas vrakil tegutsejatel on vajalikud load ja kooskõlastused olemas.

Ka politsei esindaja Kaja Grak tõdes, et politseinikud käisid vrakil ajendatuna asjaolust, et väidetavalt on laevas masuuti ja seega tuleks selle väljapumpamine keskkonnaametiga kooskõlastada.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor Kaja Lotman ütles, et neile ei ole Volare keskkonnaohtlikkuse kohta mingeid andmeid laekunud ja arvamus kujundatakse, kui oht on hinnatud.

Keskkonnaameti esindajad ei ole Lotmani sõnul vrakil käinud ja selles oleva masuudi kohta pole ametil mingeid andmeid. Kaja Lotman avaldas lootust, et sealne masuut on tahkes olekus, ei levi seega kaugele ning reostusetõrjega tegelev firma saaks kiiresti jaole.

Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Tarmo Ots ütles Saarte Häälele, et vrakil puudub omanikm aga see ei anna õigust seal niisama toimetada. «Praegu toimuv lõikamine on ebaseaduslik,» ütles Ots.

Tema sõnul ei saa veeteede amet anda hinnangut keskkonnaohtlikkuse seisukohast. Meresõiduohutuse seisukohast on veepinnani maha lõigatud laev teistele laevadele aga ohtlikum kui laev, mille kerest osa näha on.

Saanud nüüd politsei- ja piirivalveameti kaudu info, hakkas tegutsema keskkonnainspektsioon, kes ka eile vrakil käis. Jaak Haamer ütles, et nendeni jõudnud fotod annavad alust kahtlustada Volare vraki keskkonnaohtlikkust.

Eile vahetult enne lehe trükkiminekut jõudis Saarte Hääle toimetuseni info, et tööd Volare vrakil peatati kuni edasiste asjaolude selgumiseni.

Tagasi üles