Eesti hakkab eksportima e-demokraatiat

Volise projektijuht Henri Pook näitab videosalvetist 11. juunil Jõgeva linnavolikogu saalis toimunud ürituselt, kus omavalitsustele suunatud infosüsteem anti ametlikult käiku. Koosolekulaua ümber istus nii arvutitega varustatud kui ka ilma arvutita komisjoniliikmeid, kes kõik hääletasid Volisele eluõiguse andmise poolt. Foto: Sille Annuk

Kohalike omavalitsuste poliitikute tulevik on hele nagu haldja hame – nad ei peagi enam viibima umbses volikogusaalis, vaid võivad niite tõmmata ja eelnõusid hääletada kas või Kuriili saartelt.

Juba aastaid tagasi süttis toonase Jõgeva maasekretäri Henri Poogi peas lambike, mille tulemusena valminud kohalike omavalitsuste infosüsteemist võib saada Eesti e-riigi ekspordiartikkel. Asi ise ei ole veel igapäevaseks kasutamiseks päris valmiski, aga juba tunnevad selle vastu huvi soomlased ja rootslased.

Nime poolest paistab kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste infosüsteem Volis olevat taas üks bürokraatlik instrument paljude seast, mis võimaldab volinikel ja omavalitsusametnikel oma tööd paremini teha. Aga Pook avab sülearvuti ja näitab, et see on midagi enamat.

Volise kasutamine peaks olema Poogi väitel nii tavakodaniku, voliniku kui ka vallaametniku jaoks sama lihtne nagu postimees.ee lugemine. Süsteemi on seni testinud Jõgevamaa omavalitsused.

Torma valla volikogu esimees Meeri Ottenson kinnitab Postimehele, et volinikele Volis peavalu ei valmista ja see teeb töö tõepoolest senisest lihtsamaks. Tartu linnasekretär Jüri Mölder lisab, et linn tahab hakata Volist kasutama juba järgmisest aastast.

Rahvahääletused

Tavakodaniku jaoks muutub Volisega nii palju, et ta võib vaadata igasugu eelnõusid ning mitte üksnes volikogu istungite otseülekandeid, vaid ka nende salvestisi.

Järelepärimise või mõne uue määruse algatamiseks pole vaja teha muud, kui end ID-kaardiga sisse logida ja tekst kirja panna. Volis teavitab inimest e-kirja teel, mis tema algatusest edasi saab.

Vastavalt seadusele on elanikel eelnõude algatamise õigus, mida seni pole just sageli kasutatud. Selleks on vaja koguda ühe protsendi vallaelanike toetus – Volises saab jagada eelnõudele toetusallkirju või korraldada ka rahvahääletusi.

Seejuures ei saa hääletada Karupoeg Puhhid ja Notsud, sest süsteem kontrollib ise, kas ID-kaardiga hääletaja on ikka konkreetse omavalitsuse elanik.

Aga mis ikkagi tagab, et Volisest ei kujune järjekordne läbikukkumine Eesti viimase aja e-projektide reas, neist viimasena meenuvad probleemid digiretseptiga?

«Erinevalt digiretseptist ei hakka Volis tööle ühekorraga ja Jõgevamaa vallad katsetavad juba programmi arendamise käigus kõik läbi,» selgitab Pook.

Volist saab kasutada kolmel viisil – esimene võimalus on olla sülearvutiga volikogu istungil, teisel juhul ei pea aga volinik üldse kohal olema, vaid logib end suvalises maailma nurgas ID-kaardiga arvutisse ning osaleb aruteludes ja hääletab nagu muiste.

Seejuures saab ta ise jälgida interneti teel otseülekandena volikogus toimuvat ja sekkuda veebikaamera vahendusel aruteludesse.

Kolmanda võimalusena kasutavad konservatiivsemad volinikud Volist ilma tegelikult arvutit puutumata. Sel juhul sisestab nende hääled infosüsteemi istungisekretär.

Videosalvestis jääb

Kogu volikogu istung mahub koos oma hääletuste, eelnõude, arutelude ja parandusettepanekutega ühte brauseriaknasse. Istungiprotokolle (mis eelnõu, kes, kuidas ja mis kell hääletas ning sõna võttis – toim) kirjutab Volis reaalajas ise. Kui mõni volinik tahab sõna võtta, jääb tema jutust alles videosalvestis.

Pook ütleb, et Volise vastu ei tunne huvi pelgalt omavalitsused – näiteks haridusministeerium kaalub selle kasutamist muu hulgas selleks, et haiged lapsed saaks osaleda koolitundides. Volise kontseptsioon on projektijuhi kinnitusel rakendatav ka näiteks suurkorporatsioonide siseinfosüsteemina.

Kokku üle kuue miljoni krooni maksva ja Euroopa Liidu toel valmiva süsteemi arendaja on IT-haldus- ja arendusteenuseid pakkuv Smartlink.

Kommentaar

Siim Kiisler
regionaal­minister

Volis on kihvt asi. Selle kõige revolutsioonilisem väärtus seisneb selles, et see avab täiesti uue informeerituse taseme nii tavakodanikele kui ka ajakirjandusele. Väga mugavalt pääseb ligi kõigile otsustele, hääletustulemustele, eelnõudele ja muule.

Kindlasti on sellel süsteemil ekspordipotentsiaali – Volis ei olnud veel valmis, kui ma tutvustasin seda Soome maavanematele ja omavalitsuste juhtidele. Nad olid Volisest vägagi huvitatud ja juba pisut hiljem oli Soome delegatsioon Eestis uurimas, mida me täpsemalt teeme.

Seni on Eestis ja teisteski riikides omaette pusitud. Aga nüüd maksab omavalitsus riigile 1000 krooni kuus ja saab selle eest süsteemi koos täieliku hooldusega.